Olen vist päris lolliks läinud, sest otsustasin ka pühapäevasest Tamsalu maratonist osa võtta. Uni läks just õigel ajal ära ja kuna eilsest Kõrvemaast erilist väsimust kontides ei tundnud, siis ei läinud otsustamisega kaua aega.
Sellise eksprompt-otsusega kaasnes kohapeal registreerimine ja koht viimases stardigrupis. Nii ma siis esimesed 10 kilomeetrit muudkui kiirendasin ja aeglustasin. Nagu kummipaela otsas, eriti tõusudel, kus aeglasema grupi lõpus peab päris seisma jääma ja ootama. Kahjuks on ka selliseid sõitjaid, kes justkui meelega ei lasegi tagant tulijaid mööda, kuigi tempode vahe on nähtav. Pole vahet, kas palud rada või mitte. Sellistest saab mööda paaristõugetega raja servast, lootuses, et suusakepp läbi raja serva ei vaju. Aga eks see tegelikult vaid minu enda probleem oli, oleks pidanud varem registreeruma.
Suusk libises hästi ja esimesed 15 kilti vahelduvalt kiirendades ja möödudes väga läbi ei võtnudki. Siis sai omas rütmis juba laskma hakata. Tamsalu maratoni esimene ots on ka õnneks hästi lauge. Umbes 30. kilomeetril pärast Neeruti tõuse hakkasid jalad siiski pisut väsima, eilne sõit andis ilmselt tunda. Ka suusad libisesid metsa vahel halvemini (või oli see tingitud väsimusest). Suutsin vist siiski tempot hoida, sest ega väga keegi mööda enam ei läinud. Lõpuks siis 46 km aeg 2:53
1 comment:
Respect Andres. Ühel nädalavahetusel kaks maratoni ja mõlemad hea ajaga.
Peep 302
Post a Comment