Tuesday, December 7, 2010

Haute couture


Hea suusailm on väljas. Väga hea algus talvele- novembris pole nii palju suusatada saanudki.

Eile nägin uhiuut lohesurfi sugemetega moevoolu esimest näidist, otse Pirita suusarajal. Üks tubli suusamees oli suusakombinesoonile peale tõmmanud shortsid. Nii nagu lohemehed suvel teevad. Seljal oli sellel naljamehel kirjas Sküpe punkt komm. Sealt asutusest peaks paljude arvates Eesti Nokia tulema. Ma väga loodan, et see siiski polnud see kauaoodatud Nokia ja et tegemist oli lihtsalt mõne ärapetetud lohemehega.

Ilmselt pole kaugel ajad, kui lohemehed lillelisi suspesid ka näiteks smokingi peal kandma hakkavad. Sest need on ju nii ilusad. Ja põhiline, neist on palju abi.

Äkki mõni Sküpe vend (või lohevend) oskab lõplikult selgitada, miks peab shortse suusakombinesooni (või kalipso) peal kandama ja miks just lillelisi?


Üks internetist leitud essee sel teemal:

The first time I heard about the shorts-over-wetsuit debate was at a bar halfway to Cape Hatteras, North Carolina. I was a total kiteboarding newbie at the time and didn’t know a thing about any of it. I was having beers with a windsurfer and a kiteboarder, and they were talking about the pros and cons of each sport. Then the windsurfer says, “Yeah, kiting looks pretty fun, but what’s with the shorts over the wetsuit?”
And this is where the bull started flowing.
“Oh, that’s because we have to wait for the wind a bunch, so you end up sitting on the beach a lot. Don’t want to wreck your wetsuit.”
The windsurfer looked skeptical but left it alone. But I made a mental note of the topic and decided to find out for myself.
The truth is—and we all know this—us kiters are insecure about our packages. We’re insecure about our own packages, and we’re insecure about having to look at other dudes’ packages. Hell, if you really examine it, we’re insecure about looking at lady bits, too.
What makes covering ourselves up so lame is that the only other ones doing it are wakeboarders. The surfers aren’t doing it, the windsurfers aren’t doing it, divers aren’t doing it. Hell, boogie boarders aren’t even doing it. So why are we?
Are we really that ashamed of the size of our penises? Does accidentally looking at another dude’s package threaten our sexuality that much? Apparently, yes.
Over the years, I’ve tried both sides of the equation. In an effort to fit in, I threw shorts over my wetsuit, it’s true. Shorts were always one piece of gear I couldn’t go kiting without. They were more important than a pump, because someone else would always have a pump. Then I’d jump in the shower afterward and struggle to remove the wetsuit, forgetting that I had the shorts overtop of it. Then I’d jump in a hot tub with six other dudes (shorts on, of course).
And then, one day, I got over it. No, my package isn’t anything to be proud of. It looks tiny in a wetsuit. But I’m alright with it. It’s rare to see any single girls at the beach on the cold wetsuit days anyways—let’s face that fact right now. And if you’re a dude and you can’t stop looking at my package, then, shit, man, you’re the one with the issue (not that there’s anything wrong with that).
The worst part of this is that it’s sending the wrong message to non-kiters about kiting. It’s saying, “Hey, look at our sport. It’s cool, it’s fun, but we’re all a bit ashamed of our packages, and none of us are secure with our sexuality.”
And that, for lack of a better word, is pretty...

Tuesday, November 30, 2010

Sunday, November 28, 2010

Esimene lumi


Teisipäeva õhtul hakkas lund sadama, koguni nii hästi, et laupäeval oli Pirital suur 8 kildine ring rajatraktoriga üle käidud ja sai täitsa talutavalt sõita. Liiva ega mulda kusagil ei tuvastanud, isegi Ambrose laskumine oli sõidetav.
Täna käisin Valgehobusemäel, tingimused sarnased, paaris kohas maa väljas, aga muidu väga hea.
Esimene suusasõit muidugi viib pulsi kohe kiiresti üles, päris väsitav. Eriti arvestades, et nagu ikka, eelmise hooaja määrdega ja värskel lumel. Täna oli juba tegelikult päris hea. Esimesed 30 kilti on siis sel talvel selja taga.
Tartu maratoni soodusregistreerimine kestab 10 detsembrini- eelmisel aastal sai osalejate arv juba jaanuari keskel täis. Kiirustage, seltsimehed!

Friday, November 5, 2010

Püünsi ja Vääna, nagu suvel


..sai pisut müratud. Paaril viimasel päeval. Mis siin ikka pikalt rääkida, teate isegi.

Wednesday, October 6, 2010

Tallinnas on soojem kui Tarifal!


Nüüd siis juba neljas päev jutti formulailma Tallinna lahel päikesepaiselises ja soojas sügises. Ja tundub, et nii see jääbki, kuni lumi maha tuleb (järgmisel nädalal lubati lörtsi) Tuul töötab nagu kellavärk, kui kell kuus kaldal pole, siis enam sinna eriti hästi ei saagi, sest tuul pannakse just siis kinni. Kuna puhub lõunatuul, siis on see muidugi puhanguline (nagu Tarifal), aga vesi on sile (mitte nagu Tarifal).

Üks asi on siin veel parem kui Tarifal. Nimelt on Tallinna madalal vesi soojem kui Tarifal. Juba nädal aega on seal vesi üle 20 kraadi. Vaevalt et see termomeetri rikkest põhjustatud on- see ei ole ju lihtsalt võimalik! Plaanin juba mitmendat päeva Tarifa asemel Tallinna madala troopilistesse vetesse sõitma minna. Kahjuks pole veel suutnud välja mõelda, kuidas sealt tagasi saada.




Friday, September 17, 2010

PaPaSlall vol4 Katariinal

Edasiminek slalliarengus on märgatav, sest vol3 ja vol4 vahe on sama nagu võrdleks vastmunetud käomuna vana seaga. (Rummu ütlus) Tähendab seda, et stardid olid stardi moodi ja minuti jooksul olid võistlejad rajale lennanud.
Kui vol3-dal stiihiaga võideldes võitsid pooled osalejatest, siis vol4-dal sooritasid kõik võistlejad oma parima ja finišiprotokolli mahtus 39 kiirustajat. Vähesed pidurdasid ja pidasid lugu sõnakõlksust "Tark ei torma". Juba 1.sõidu stardisignaaliga suruti küüned päädsidesse ja trapetsotsad venitati keharaskusega pingule. Kiirus muutis keskendunud tühjad peakolud tõsiseks ning rong (loe: laevastik) hakkas liikuma.
Exteemvedurijuht EST2 soov oli loomulikult kõik vagunid seljataha jätta, aga ... 3.sõidus tõestas Saaremaa uhkus John Kaju EST24, et ka temas on piisavalt tahtejõudu, millega ešeloni vedada. Ja siis see juhtus. Vana vedurijuht pidi leppima veepritsmetega ja nuusutama noore teotahtelise ahtrivett.
"Jah, nii see algab", peab mõtlikult ütlema:"Noored tulevad peale, nad on näljasemad ning suurema treenitusega". Ja ühel ilusal päeval on toimunud generatsioonide vahetus, see "Tark ei torma"ütlus, jäägu vanasse aega. Uues maailmas loeb ainult kiirus, kiirus ja kiirus, mõõdetagu seda bittides või sekundites.Seni viisakuse etalonnäidis hängluuser EST898 tegi 4.sõidus sellise kiirenduse, mis kohtuniku lõua töllakile vedas. Mees oma parimais aastais ei saanud oma Manta taltsutamisega hakkama ja põrutas 5sek ennem õiget aega rajale. Analüüsides toimunut saab seletada seda vaid sellega, et pole veel Mantat tundma õpitud ja noor lauake soovis peremeest üllatada. See pull muidugi kaua ei kestnud, sest Erno ešelon sõitis Ottost alt ja ülevalt läbi. Aga ilmselt need esimesed 150m olid Ottole magusad.
EST311 näitas, et kodutöö oli tehtud 5-le, sest stabiilne sõit 3-e hulgas võib parimatel päevadel kinkida ka üldvõidu. 5+ saamisele on Henri juba väga lähedal.
Eeskujuliku hinde saavad jällegi noored kotkad Roland ja Randar, kes annavad tugevat usku, et Eesti slaalomi tipptulemused on veel vormistamata.
Tublid 3 naisslallijat Annika, Regina ja Helle said samuti mekkida, mida kiirus tähendab. Ilmselt järgmiseks vol5-daks on nemadki arenguhüppe teinud, sest kiirusejanu on narkootilise mõjuga ja kui doosi kätte ei saa, siis peab ilmselt Dr. Mumma visiidile minema. Parem oleks ikka merel tühja peaga tuult püüda kui rohelise aia taga koomikutega rahustavat platseebot neelata. Usun, et naised jätkavad samal lainel ja kaunistavad Püha PaPa Slalli sarja.Kripeldama jäi pärast supipausi planeeritud 3-e sõidu ärajäämine, sest tuulemaksu ülekanne jäi hiljaks ja tuulekraan keerati lahti, siis kui kohtunik koju ajas. Aga siin toimis jälle see vana hea "Tark ei torma" ütlus. Neljapäeva targad, kes õhtupoolikul pärast plekki veel tugevat tuult said olid Tommm, HL Ivar, HC Aivar, Meelis, Roland, Virgo, Papa jt.

Vol5 toimub prognoosi korral Pirital koos Grand Aftersurf Partyga

Olge lainel ja mõnusad!

Slalli EMV 2. etapp

ET KÕIGIL OLEKS HEA!
Võiks arvestada mandrile vangi jäänud ainsa Saaremaa tippslalomisti Johniga, et Pärnu sobib paremini kui Nasva kõigile slalomistidele ...
PUUST JA TUMESINISEKS :)





Wednesday, September 15, 2010

PaPaSlall vol4 Katariinaga

AJAKAVA 16.september 2010

Koht: Paljassaare, Katariina kai
Registreerimine 13.30 - 14.30
Kipparite koosolek 14.45
Võimalik START 15.00
Viimane võimalik start 18.45

Max sõitude arv: 9

Osavõtutasu 200 EEK

Juunior sünd. 1991 ja hiljem TASUTA

Võistlussärgid selga!
Info: 50 79 111 Karmo

Tuulemiinimumist ja selle protestimisest.

Tuulemiinimumi reegel on suurema osa purjelaua võistlusklasside puhul reeglites defineeritud. Mis on selle mõte? Tegelikult määrab selle suurus vastava klassi aluste (paljudel juhtudel planeerivaks) sõiduks sobiliku tuule miinimumtugevuse ja on soovituseks vastava klassi võistluste läbiviimisel. Nii on Formula klassi tuulemiinimum järjest madalamaks viidud ja täna on see vist isegi 6 sõlme. Samas ei pea kohtunikud arvestama tuulemiinimumi, vaid nn "sobilike tingimuste" olemasolu. Kui on olemas tuulemiinimumi ületav tuul, siis võib ikkagi juhtuda, et starti ei anta, sest puuduvad “sobilikud tingimused” mõne muu komponendi osas. Ja samamoodi, kui mingil hetkel pole täidetud tuulemiinimumi nõue (näiteks mingis raja osas), ei pea kohtunik sõitu ilmtingimata katkestama. See on nii praktilistel kaalutlustel, sest pole mõeldav, et praktiliselt saaks tuult kogu raja ulatuses kogu aeg mõõta. Samuti on selge, et võistlejal puudub objektiivselt tuule mõõtmise võimalus. Seetõttu on sobilike tingimuste olemasolu ainult kohtuniku tihti subjektiivse ostuse koht!

Nii et tuulemiinimumi nõue pole ainuke soovituslik ettekirjutus kohtunikele, eri klasside juures peaks jälgima ka muid (klasside puhul ka erinevaid) asju, näiteks tuule pööramine (eriti slaalomis), tuule langemine raja eri kohtades jne. Kusjuures sobiliku tuule olemasolu sõltub ka võistluse tasemest, nii on näiteks Formula klassis oluline jälgida, et suurem osa võistlejatest oleksid glissis. Seega, hüpoteetilisel harrastajate Formula võistlustel oleks soovitatav sõit katkestada ka tugevama tuulega juhul, kui suurem osa võistlejatest ei saa glissi (ei oska, ei viitsi vms. põhjused). Raceboard võistlustel peaks tuule suund olema stabiilne jne.

Oluline on see, et tuulemiinimumi jälgimine on tehtud soovituslikuks ja sobilike tingimuste olemasolu (k.a sobiva tuule olemasolu) üle otsustab kohtunik, seda ei saa protestida. Kui on keegi, kes seda ei usu, siis tuleks vaadata ISAF purjetamisreegleid punktis 60.

Kirjutan seda Bacardi fun segaduste pärast, praegu käib konkreetselt jutt II etapi teiste päeva tingimuste osas. Ilmselt polnud siis vähemalt esimeses sõidus, kus ise osalesin tuult 6 sõlme, seda enam, et tuult peaks mõõtma triivivast paadist ehk seisvas paadis peaks tuult olema pisut rohkemgi. Aga kuna kohtunik ikkagi starte andis, siis järelikult formaalselt olid täidetud sobilikud tingimused. Kas see ka tegelikult nii oli, selle üle võibki arutlema jääda, juhul kui tahtmist ja aega jagub. Ja tundub, et osadel sõitjatest jagub. Muuseas, need kes ei sõitntud peavad tegelikult õnnelikud olema, sest BF II etapi 2. Päeval tühistati esimene sõit alles pärast esimeste sõitjate finisheerimist. Ka nii teha ei tohiks, vastavalt IFCA juhistele, punkt 32 (allpool on ka selle väljavõte). Aga ka see on kohtunikele vaid soovituslik, samamoodi ei saa sellist otsust protestida. Kui saaks, siis oleks need, kes lõpetasid pidanud seda nõudma, sest see oleks neile kasulik olnud.

Seega, praegu tagantjärele mingit reeglite muudatust nõuda pole mõtet. Seda ei saa kahjuks kuidagi teha. Praegu peaks mõtlema järgmisele aastale, et asjad paremuse poole liiguksid. Kuidas seda teha- mõned soovitused on siin

Ma ei pretendeeri absoluutsele tõele selle kirjatükiga, kogemustega kohtunikud (a’la Poksi vms.) võiksid seda tegelikult ise selgitada ja minu arusaamu korrigeerida, kui selleks on põhjust.

Allpool lihtsalt huvi pärast soovitused Formula kohtunikele soovituslikud näpunäited sobilike tingimuste osas Formula klassi kodulehelt ja IFCA vastavad reeglid Fun klassi kohta:

Wind Speed , its measurement , and 'suitable conditions' for Formula class.


the Race Officer is advised to calibrate his wind speed readings on the anchored start boat from a drifting boat to windward

if the wind speed is less than 7 knots in the starting area at any time during the last minute prior to the starting signal , the start should be abandoned

wind speed readings should be taken from approx 2 metres above the water surface

the Race Officer should ensure that the wind is measured over as much of the course area as possible ( at least start , windward mark , and middle of course )

if pumping becomes the main method of propulsion the race should be abandoned

the decision on ' suitable conditions ' rests with the Race Offiver

IFCA reeglite väljavõte:

6.3.1 All disciplines will take place in suitable conditions. Slalom has a minimum wind speed of 11 knots. The first finisher in a heat validates that heat.

6.3.2 The Race Officer shall be the final arbiter as to when conditions are suitable to race. At IFCA Championships, the Race Officer will consult with the IFCA representative before abandoning racing or changing the scheduled discipline. (see RRS 32.1(e) )

6.3.3 Protests regarding wind strength and suitability of wind direction or wave conditions shall be disallowed

32. LühendamIne või ärajätmine pärast startI

Pärast stardisignaali võib võistluskomitee, nii nagu ta kohaseks peab, lühen- dada rada (heisates S lipu koos kahe helisignaaliga) või võistluse katkestada (heisates n lipu, n H kohal või n A kohal koos kolme helisignaaliga):

(a) stardiprotseduuri vea tõttu,

(b) halva ilma tõttu,

(c) nõrga tuule tõttu, mis teeb ebatõenäoliseks ükskõik millise paadi finišeerimise kontrollaja piires,

(d) märgi puudumise või paigalt nihkumise tõttu,

(e) ükskõik missugusel muul põhjusel, mis mõjutab otseselt võistluse

erapooletust ja ohutust,või võib lühendada rada nii, et kõik ajakavas ettenähtud võistlussõi-dud saaks ära purjetada. ent pärast seda kui üks paat, kui selline leidub, on raja läbi purjetanud ja finišeerinud kontrollaja piires, ei tohi võistluskomitee võistlussõitu katkestada, ilma sellise tegevuse taga- järgede mõju kõigile antud võistlussõidus või võistlusseerias osalevatele paatidele kaalumata.

Monday, September 13, 2010

Bacardi fun

Selleks aastaks on Bacardi võistlused merel ühel pool, aga paberil ilmselt veel mitte. Sest tulenevalt reeglitest anti Pirita etapil mitefinisheerumise eest nii palju karistuspunkte, kui oli maratonil osalejaid. Ja selle ümber käib kõva arutelu. Mis on hea, sest ehk saavad asjad edaspidi paremini paika. Kas see on õige või vale, ei olegi oluline selle aasta võistluste kontekstis. Sest tagant järele reegleid muutma hakata oleks kindlasti vale.
Siinkohal oleks mul aga mõned soovitused, mis küll teab mis uued pole. Kirjutasin sellest juba kaks aastat tagasi peale BF lõppu. Sellises sarjas tuleks rakendada preemiapunktide süsteemi, sest see väärtustaks need tulemused, mis saavutakse suurema osalejate arvuga etappidel ehk seal, kus konkurents on tihedam. Praegu on jama selles, et näiteks Hiiumaal mittestartimine oli väärtuslikum, kui Aegna maratonil saavutatud 28. koht. 28 koht Aegna maratonil aga oleks olnud kindlasti paljudele BF sõitjatele päris hea saavutus. Selline süsteem tagaks samas veelgi suurema osalejate arvu Aegna maratonil, sest siis oleks mõeldamatu, et need, kes ajavad taga kõrgeid kohti üldarvestuses, Aegna maratonilt puuduks. Ja muidugi peaks Aegna Maraton olema eraldi üritus. Täna pole algajatel BF peale mõeldes põhjust Aegna maratonile üldse minna, sest niikuinii läheb see sõit mahaarvamisele. Sest erinevus osalejate arvus muude võistlustega võrreldes on nii suur.

Teine probleem täna on ka see, et mahaviskamisi on lubamatult vähe. On ju tegemist harrastajatega, kes teevad vigu. Tegelikult on mõeldamatu, et harrastajate sarjas, kus on lubatud erinev varustus, ei teki kahe päeva jooksul vajadust purje või lauda vahetada. Selle vastu oleks jällegi kõige parem rohi preemiapunktide süsteem, kui neid antakse vastavalt etapi tulemustele. Etapi esikoha võitja saaks osalejate arvuga võrdse punktisumma, viimane saaks ühe punkti ja mitteosalejad 0 punkti. Ja nii läheks need tulemused üldarvestusse, praegu jääb sisuliselt vaid kahe vea võimalus kogu hooaja vältel. See on ka põhjuseks, miks kahe etapi võitja Aivar K üldkokkuvõttes vaid kolmandal kohal on. Seega läbi hooaja viis etappi (Aegna eraldi arvestus), millest läheks üks kõige kehvem maha.

Kolmas probleem on selles, et ka BF võistlusi peaks korraldama seal, kus on kõige suurem tuule võimalus. Selge, et Aegna maraton peab jääma Tallinnasse, aga nii Hiiumaal, kui ka Saaremaal oleks võinud sõite teha mõnes tuulepealses kohas.

Usun, et need pisikesed asjad võiksid asja tunduvalt huvitavamaks muuta.

Minu enda tulemus Hiiumaal jäi jällegi selliseks, millega rahule jäämiseks pole põhjust. Kolmes esimeses sõidus, kui Formulad said nibin-nabin glissi, olin svertlauaga (sest kaldal tundus, et tuult pole, aga merele andis siiski formulale piisavalt puhanguid). Enne neljandat sõitu läksin kaldale Formulat tooma, seda põhiliselt seetõttu, et kohtunik lubas veel mitmeid sõite teha kella kolmeni ja tundus, et aega on. Kui rajale tagasi jõudsin, oli tuul aga veelgi vaibunud ja Formulaga enam raceboardide ees eelist polnud (vähemalt minul 11 purjega, Aivar siiski sai 12 ruudusega minema ja võitis selle sõidu, kuigi ka seisis kogu aeg), ning see formula vahetus maksis mulle ühe DNSi ja suhteliselt kehva koha viimases sõidus. Loll tormab kaldale asju vahetama, tark sõidaks svertlauaga sellises olukorras edasi.





Saturday, September 4, 2010

Vol3 Lohusalu surfikool, "Parim on alles ees!"

2. koolipäeval tuli Lohusallu kokku 40 fanaatikut, kes saavad elust teistmoodi aru. Nad on "haiged". Dr.X -i diagnoosi järgi puudub neil reaalsustaju, kohati on nad väga impulssiivsed ja normaalsest tavapärasest käitumisnormist tugeva kõrvale kaldega. Kõrvade vahel paistab küll pea olevat, aga kui tuul puhub, siis see on seestpoolt täiesti tühi. Sümptomid on: väga "keskendunult närviline" liigutuste jada rannajoonel, mis tavaliselt lõppeb surfikomplekti ujutamisega. Ujutamisel on algul "haigel" väga tõsine ja süvenenud pilk, aga kui laud ujub ja jalad lähevad ise aasadesse, siis tuleb näole särav naeratus. Selline käitumine nagu UFO-dki on ikka veel NASA teadlaste uurimise objektiks. Seni seletus puudub, teadlased uurivad, ja nii on!
PaPaSlall vol3
Nii nagu ilm.ee lubas, nii ka oli 10-15 m/s ja laine kõrgus 1-2m. Tuulesuund on Nord ja katapult iga teine kord. Vol2 Pärnus oli teinud head eeltööd edasiarenguks. Järgmisele vol3 levelile tõusid 40-st osalejast pooled. Lahing surfari ja loodujõudude vahel oli kohati päris julm, aga kavalusega saab alati. Kõik, kes vahulaine ärakavaldasid said täie õigusega finišis teada oma koha siin päikese all.
Ilus ilm oli kohale meelitanud ka Eesti eliidi, kes oma oskusi avalikult tutvustasid. Ernot me ju teame ja nii ka läks, et tema surfikama liikus kõige kiiremini. Erno ise jäi pidevalt EST2 lauast maha, aga lauale meeldis kiiruse ületamine ja nii see varustus Erno esikohale lohistas. Tugevat konkurentsi kuni viimase 5-nda sõiduni pakkus EST311 komplekti kippar Henri Kaar, kes poomi küljes rippudes jäi siiski teisele kohale, purjega käisid Henril pärast sõitu väga tõsised läbirääkimised -juttu oli suuruse teemadel, mille peale 5,5m puri lubas ennast ületada ja järgmisel korral kiiremini liikuda!
Kõige raskem oli kindlasti EST202 Martin Ervinil. Eelnevatelt slallidelt ju võidud taskus ja kindel liidripositsioon saavutatud, aga... Kõrged õhulennud, mis slaalomis punkte ei anna ja vähendavad kiirust jätsid vanameistri 3-dale kohale. Martin lendab ilmselt seepärast, et kaugemale näha, aga samal ajal slallimehed kihutavad tema lendlaua alt läbi ja võtavad juba märki. Soovitades Martinile kilekotti ütleb ta konkreetselt:"EI IIAL!"
Heal kingsepal on alati oma liistudest kahju loobuda!
Erilist tähelepanu tõmbas jällegi Matti Mik-u võsu Roland, kes on õpetatud kellast lugupidama ja tegi 3-s sõidus 0 stardi. Müts maha sellise oskuse ees.
Ülitäpsed stardid tõid Ronaldile stabiilset edu olles pidevalt 4-s. Ka Saaremaa uhkus John Kaju näitas, et on pärit mereriigist, dikteerides mitmeski sõidus, kuidas asjad tegelikult käivad :-)
Fotol ... Kanuutajad Lohusalu lahel ehk vahet pole, peaasi et liigub

Samuti trotsisid vol2-lt silma jäänud noored mehed Bert Peterson ja Karl Erik Saarm avamere pirakaid laineid, millega tõestasid jällegi, et kuuluvad oma haigusega Eesti surfiriigi slallikoondisesse.
Vanemad härrad Lembit ja Jüri lasid samuti ahtrist juga ning püsisid tippsõitjate ahtrivees. Jürka ja Mölder proovisid ka põkkumist, sest kuna pea on nagu nii tühi, siis väike põrutus teeb ainult head. Jürkal küll pea pisut veritses, aga kuna kõrvad pihta ei saanud, siis kohises sama moodi edasi kui ennem laksu.
Hängluuserid polnud veel Vol2-st taastunud ja ületreeningu märgid paistsid välja igast liigutusest. Otto küll 3.-s sõidus oli 1. märgis 5.-6.-s, aga liigne adrekapurse biitsepsi piirkonda vabastas käed poomist, mis iseeneslikult haarasid kiivrist ja nii see parim sõit ka sinna paika jäi. Ivari ajataju on teises dimensioonis, kuhu pääsevad ainult need, kellel on sellised võimed. See on lihtsamalt öeldes teine ajaruum, kus on aega rohkem kui siin kiires maailmas.
Vaadake filmi "ALGUS"
Erki oli jällegi omaette klass, mida ei oska kommenteerida (ilmset oli kuppel ja aku liiga tühi).
Ei tea, mis seal kiivri all toimub ???

Kokkuvõte
Karmides tingimustes saab ainult tugevamaks ja mida raskem on lahingus, seda kergem saab olema treeningul! Jällegi peab kiitma osalejaid, sest ühtegi vinguvat kahe-käelist ma ei märganud ja optimism parema tuleviku suhtes püsib veel kuni meile tuult jagatakse.

Looduses püsib siiski endiselt TASAKAAL ja nõrgad süüakse lihtsalt ära!
KOHTUME VARSTI! Hängluus!

Ülevaade läbi Jaanus Ree objektiivi: http://www.jree.ee/album/29
Orm Valtsoni pilgutused:

Friday, August 27, 2010

PaPaSlall Vol2 Pärnu Special Survival 20m/s



Selle aasta Vol2 jääb meelde ilmselt kõigile, kes ennast Pärnu randa kohale vedasid. Prognoositud tugev tuul koos lendava liivaga tekitas rannapiirdele minidüünisid ja silmad olid liivapudru täis. Meri näitas oma ürgset jõudu ja lainevaht ulatus silmapiirini. Kohale oli tulnud 33 julget kiirusenarkomaani, nendest 2 naist ja 8 noort, kelle hulljugus ei pannud põlvi väristama. SUUR, SUUR AU NEILE!
Planeeritud ajakava nihkus pool tundi edasi kuna Arvedi skuuter oli eelmisel õhtul õhtale läinud ja Andrese kummikaatriga polnud lootustki mere poole minna. Seega tuli vastu võtta otsus:
"Et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!"
Pärnu Jürka vedas suure punase palli vette otse surfiklubi eest, see eest kohtunik Karmo ja Jahe alustala Kent suundusid märgid-raskused kaenlas muuli poole, mida polnudki olemas!? Veealuse muuli kõrvale paigaldati lootuses, et jäävad suures murdlainetuses püsima 2 oranžikat suurt märki, millest pidi tekkima rada.

1. start anti 15.05 ja spiidinäljased surfarid panid täiskäigud sisse. Tuul oli aga liiga näkku ja enamus ei saanud märgile pihta :-(
Aga kuna surf on lahe, siis keegi ei kobisenud ja esimese sõidu finišiprotokolli jäi pidama vaid 13 surfihaiget. Edaspidiste startidega kõigi teadlikus tõusis, hirmud lahtusid ja adrenaliini pursked sööstsid kehasse.
Fotol: ....................... Start ja sõit käib Roland Miku juhtimisel.

Kõige eredam täht oli kindlasti Roland Mik, kellelt on ka vanadel kaladel õppida. Rolandi super stardid ja kindel sõit andsid kõrgeid kohti kõigis sõitudes ja kokku 5.koht. Randar Põld pani ennast nii vägevalt maksma, et tema lemmik slallikas kaheks tükiks poolitus. Glissipind jäi küll alles, aga vööriosa pani koos purjega minema. Nukker päev Randarile, aga see tähendab temale uue ajastu algust, sest ega lauad pole maailmast otsa saand. Loodame, et PaPa aitab hädalist!

Silma jäid samuti vanakooli mehed Lembit Sejamaa ja Jüri Kaldoja, kelle ette peaks alati kummardusega saabuma. Eesti kiireim Martin Ervin tegi sellist shoud, et startis 3.-s sõidus 2m kõrgusel õhus ja lõpetas viimase 5.-enda sõidu katapulteerudes lauast 5m kaugusele. Ässad võivad seda lubada!
5.-nda sõidu 20m/s tuuleiilid ja vihm andsid lootust, et saab veel kiiremini, aga enamus kiirendused lõppesid katapulteerudes, mida said vist kõik tunda koos sinakate plekkidega näo ja kogu kere piirkonnas. "Kahju, et rahet ei tulnud:-)"
Isa ja poeg Möldrid näitasid samuti kõrgklassi ehk, et ka Tartus on trenni tehtud. Slalli PaPa katsetas ka, aga hilinemised, mis on tal veres ei aidanud kõrgemale 11.-st kohast.

Hangluuserid on endiselt ebastabiilsed ja kohati ka labiilsed, kuigi tahtimist on kõvasti üle Eesti keskmise. Aga olen rohkem kui kindel, et luuserite rippimise aeg on järgmisel korral :-) 
 Hr. Hardcore hakkab softitamisest välja tulema ja tegi endale kingituseks 8.-9.-nda koha jagamise. Kõige suurem respekt Tiina Jürissonile, kes kuni purje purunemiseni pakkus mehepoegadele tõsist konkurentsi ja nii mõnigi dzentelmen temast taha poole jäi. See on elementaarne, see ongi viisakus ja lugupidamine õrnema soo vastu!
Erilise mulje jätsid kõige pisemad Karl-Erik Saarm
ja Pert Peterson oma südika suhtumise ja jonniga tuulis-lainesest merest jagu saada. Nad on juba päris mehed, kes alla ei anna ja nihutavad limiite. Soovin neile suurt tulevikku!

Lõpp hea kõik hea!

1. Martin Ervin / Extreme
2. Toomas Mölder / Surfhouse
3. Jüri Kaldoja / Jahe Pärnu
4. Henri Kaar / Extreme
5. Roland Mik / Surfhouse
6. Lembit Seljamaa / Pärnu
7. Andres Tammeveski / Exocet
8. Toomas Kasenurm / Jahe Pärnu
9. Aivar Kajakas / Mahe
10. Taivo Peterson / Pärnu



Tulemused: http://www.slaalom.com/

Kohtumiseni Vol 3-l

Monday, August 9, 2010

Saartematk 2008

Leidsin arvutist 2008 saartematka kirjeldava jutukese. Päris lõbus surfiseiklus oli! Sellega saab tutvuda siin