Wednesday, December 21, 2011

Cabo Verde - NO STRESS












Otsustasime Kadriga kõledast ja pimedast Eestist soojale maale päikest otsima minna. Idee sain meie Andreselt, kes Cabo Verdes varem käinud. Järgnevalt kokkuvõte Jõulueelsest reisist. Kes lõpuni ei viitsi lugeda, siis märksõnad on järgmised: päike, tuul, turvalisus, hea teenindus, sõbralikkus, Euroopaliku teenindusega Aafrika, surf, lained: 10 palli süsteemis hinnanguks kümme. Julgen soovitada. Seega lugege ikka algusest lõpuni läbi.


Käisime siis siin: http://en.wikipedia.org/wiki/Sal,_Cape_Verde
Lühivalik piltidest on siin:



Reisikiri:
12.12.11 Finnmatkad kaudu broneeritud reis algas 12.12.11 varahommikul Vanta Lennujaamast. Eelmine õhtu tulime juba laevaga Helsingisse. Ca 6.5h lendu, Tenerifel lennuki tankimine ja meeskonna vahetus. Kokku 10 h lendu ja olimegi TUI reisiga Cabo Verdes, SAL-i saarel. Hotelli jõudsime jeebiga. Buss oli juba soomlasi täis. Hotelliks valisime All Inclusive Club Riu Funana, kohaliku klassi järgi 5 tärni. Üks võinmalik link hotel infole on siin:
http://www.thomson.co.uk/destinations/africa/cape-verde/cape-verde-islands/santa-maria-cape-verde-isl/hotels/clubhotel-riu-funana.html
Tegu tegelikult kahe hotelliga, mis kokku ehitatud ja kõik teenused ristkasutuses. Aklimatiseerumine ja kohalike oludega tutvumine.
13.12.11
Hommikusöök, väike tiir rannas Surf-Zone surfiklubis. Tuule prognoos viletsavõitu, ca 10-12 knotsi. Suurte asjadega oleks sõita saanud. Läksime kogu soomlaste grupiga giidi saatel Santa Maria külla kohalikku eluolu uurima. Küla asus ca 2-3 km kaugusel hotellist. Põhiliselt turistide tarbeks ehitatud kuurort. Leidsin üles ka küla ainukese tasuta Wifi. Hotellis on netiühendus kallis, 3EUR/15 min või 100 EUR/24h.
Sal saar, nii nagu kogu Cabo Verde saarestik, on vulkaanilise päritoluga. Sal saare nimi tuleneb seal kaevandatud soolast. Tegu oli kõrbesaarega, kõik elav ja kasvav on mujalt sisse toodud. Santa Maria keskuse rannas oli veel mitmeid surfilaenutusi. Mistral tundus kõige suurema laudade valikuga. Lisaks palju Kite õpetajaid. Santa Maria rannaäärsed hotellid olid ka suuremalt jaolt ennast mingisuguse surfilaenutuse või kooliga varustatud. Hinnad Dahabiga samas suurusjärgus. Valuutana eelistatakse eurot.
NO STRESS. See on Cabo Verde elustiil. Tulite siia, ärge põdege kui kõik minuti pealt ei suju. Pole ju kuhugi kiiret. 24/7/365, 24+ kraadi vesi ja õhk. Nii et pole tõesti kiiret. Aastas pidi ka 7cm vihma sadama. Aafrika rannikuni ca 500 km, Brasiiliasse ca 3h lennuaega. Seega logistiliselt väga heas kohas.
SAL saar ja Santa Maria on väga hea surfikoht. Valida on erinevate spottide vahel. Meie RIU hotelli lähedal on kuulus lainekoht PONTA PRETA. Seal oli hiljuti mingi lainelaua Maailma CUP. Sinna tulevad ka teatud tingimuste korral suured, kuni 10m lained, mis siis Kalda all murduvad ja on meeilskohaks proffidele. Pnta Pretast edasi põhja poole on wave purjelaudurite hea koht. Seal side-shore ja pikk liivarand.
Otsustasin esimene päev merele mitte minna, vaid tutvuda ümbruskonnaga ja nautida lõunamaist keskkonda. Santa Maria lahes olid mõned laudurid suurte asjadega peal ja glissisid. Võtsime rahulikult. Eesti pimedust tuli lihtsalt välja puhata.
Õhtul super hea kalarestoran. Valge vein siin just suurem asi ei ole aga igasugu kokteile ja pikki jooke kannatab tarbida. Punane vein ka täitsa OK. Kuna kõik tuleb kas kraanist või suvalise leti tagant küsides, siis vett eriti ei joonud. Minu lemmikuks oli täiendava sidruni mahlaga CubaLibre ja Kadrile PinaColada. Päike oli täna vinene ja pilve taga. Sellegipoolest sai kehale punase tooni peale.
Finnmatkad giidi arvates on see maailma parim paik puhkamiseks. Peab temaga ühinema. Võrreldes Egiptuse teenindusega on siin ikka suur vahe paremuse suunas. Puudub pealetükkiv teeninduse stiil ja kõik kuidagi sujub väga hästi. Siin on ka naisterahvad inimesed. Lisaks tore teenindajate naeratus.
Hommseks lubas 20 knotsi tuult ja pilvede hajumist.
14.12.11
Tuul puhus üle 20 knotsi. Kerge hommikusöök ja randa. Laenutuses võtsin kolme päeva paketi koos kindlustusega. Kokku 140EUR. Valik oli lai, igat asja ca 1-2 eksemplari. Seega pidi hommikul kärme olema ja kohe õiged asjad valima. Põhiliselt Northi purjed, Fanatic, Tiga ja Tabou lauad.
Alustasin 5.7 ja 125L . Peale tundi sõitu vahetasin selle 115 fanatiku vastu. Oli kogu aeg väike ülepurjestus. Proovisin korraks ka 5.3 aga see ei vedanud tuhkagi. Siis võtsin 5.7 tagasi. Hommikupoolikul ca 1,5h pidevat sõitu. Tuul on selles spotis kogu aeg Off Shore, seega suhteliselt flat. Sõidusuund on hotelli rannast Ponta Preta tipu suunas. Kaugemale sellest tipust ei lubatud sõita. Samuti tipus olevatele suurtele lainetele keelati laenutuses minna. Seal murduvad lained olid ca 3-4 meetrised ja vaibuvad laavakividele nii et ega eluga sealt ei pääse. Tipust natuke RIU hotelli poole on aga ilus liivane WAVE spot kuhu suured lained otse sisse tulevad. Seal on kohvik ning ka eelnevalt mainitud võistluspaik. Kuna mingit turvat ja valvet normaalajal seal ei ole, siis peale hullude lainelaudurite seal teisi ei olnud.
Peale lõunat tuul andis veidi järele. Võtsin prooviks 115L Tiga slallika ja 6.2. Sallika jaoks oli aga tuult palju, meri tsopine, viskas ja peksis nii et võtsin väiksema laua tagasi. Kokku ca 2.5h sõiduaega. Kätel ka esimesed villid. Õhtul Grilli restorani erimenüü. Läksime Kadriga õhtupoolikul piki randa jalutades õhtust Santa Mariat uudistama. Tuul oli päris tugev. Santa Maria lahes oli täielik tsopp, suured murdlained ja ON shore. Seega seal ei oleks eriti mõnus olnud sõita. Neeme tipus oli terve hulk lohetajaid koolitust tegemas.
Nägime päris ägedat vaatepilti vees hullavatest noortest: Lohe-paarist. Nimelt oli tibi klammerdunud poisi selga, käed ümber kaela ja jalad ümber poisi puusade. Nii nad siis sõitsid –liuglesid kahekesi lainetes ja hüppasid. Eks siit ka selgitus LOHE populaarsuse tõusule. Tegin neist ka paar pilti.
15.12.11
Kindad kätte ning merele. Puhus mõnus 20-22 knotsi. Võtsin alustuseks 105 Fanaticu, Northi 5.7. Liikus päris hästi. Ka jibed hakkasid juba päris OK tulema. Ca 2h sõitu, vahele mõned joogipausid. Kogu aeg glissis.
Peale lõunat vahetasin laua Tabou 105 rocketi vastu. Purjeks sama 5.7. Kaugelt vaadates olid Ponta Pretas ikka väga suured lained. Lähedale ei läinud. Väga hea sett selle ilma jaoks. Rocket liikus palju kergemalt ja oli lihtne manooverdustel.
Mõnusat sõitu jätkus veel ca 1.5h. Käed päris katki, kindad ei aidanud. Kordaläinud surfipäev. Päike jättis näkku ka punetava jälje.
16.12.11
Hotellis hakati jõulukuuske ehtima. Siin ikka NO STRESS. Otsustasin, et säästan käsi, puhkan ja merele täna ei lähe. Õnnestus Finnmatkad giidi moosida ning sebisin meile saare tuuri. Kuna tuur algas alles peale lõunat, siis läksime Kadriga mööda randa Ponta Pretat uudistama. Selgus, et sinna ei olegi väga pikk maa, ca 15 min. hotelli rannast mööda liiva jalutada. Vahepeal ilus suur liiva luide. Nautisime suurtes, kaldale rulluvates murdlainetes ujumist. Kohal olid ka lainelaudurid, kes tegid ägedaid trikke.
Saare tuur toimus jeepidel. Sõitsime läbi suurema osa saarest, vahepeal mõned peatused. Ilus vaatamisväärsus on saare loodeosas paiknev Buracona kalju. Ookeani poolt laavakivisse uuristatud käigud ja kanalid, seal liikuv tohutu veemass on omaette vaatamisväärsus. Nagu mingis aarete saare filmis avanev vaatepilt. Edasi läbi kõrbe saare keskusse Esparagosesse, sealt Salt Point vulkaani kraatris olevasse soolakaevandusse. Tänaseks on seal soola kaevandamine peaaegu lõpetatud, vaid näidiskaevandus turistide ja mingite massaazi-ilusalongide tarbeks. Ookeani vesi tungib läbi pinnase kraatrisse, kus see siis aurub ja sool välja ladestub. Kraatri pind ise on 10 m allpool merepinda. Käisime kogu seltskonnaga ka nendes tiikides ujumas. Soola sisaldus ca 26% ehk ujud kui ess vee peal. Basseinide põhjas on soojem kiht, mis tekib mudas mingi soolade reaktsiooni tulemusena. Soola maha pesta ei soovitatud, sest muidu jääd ilma selle noorendavast toimest. Nii ka tegime. Kõik naised tundusid kohe 5.a. nooremad. Soola bassein oleks ära kulunud ka suuremale osale RIU hotelli klientidest. Eesti inimesed oleksid kõik iludused. Saare eluolust saime veel teada, et siin on lubatud mitme naise pidamine. Et aga asi võrdne oleks siis on lubatud ka mitme mehe pidamine.
Teised saared pidid olema rohelisemad, mis tähendab et on esindatud maod, skorpionid, sääsed ja muud toredad elukad. Surfivõimalused pidid kõige paremad olema aga just SAL saarel. Enne õhtusööki veel JACUSI ehk mullivann ja seda tähistaeva all.
Hotellis on igal õhtul mingi show proffide näitlejatega. Saart iseloomustab Aafrika stiil ja eluolu aga eruoopalik keskkond ja ellusuhtumine. Veelkord kiidusõnad hotelli aadressil. Märkamatult toimib kõik taustal ülihästi. Õhtul oli hotelli pargis ka mingi laat-karneval. Live kitarrimuusika, maailjad, murumängud, tutvustati saare kultuuri ja iidseid oskusi. Üks kokk demonstreeris puuviljadest igasugu kujundite mesterdamisega. Väga mõnus päev.
17.12.11
Kuuse alla oli tekkindu hunnik kingitusi. Meenuvad jälle jõulud. Asjad kaasa ja klubisse. Puhus nõrgem tuul, ca 15 knotsi. Olin klubis esimene kuigu kell 10.30. Reserveerisin endale kõige suurema purje 8.1 purje ja tiga 115 slallika. Kuigi kalda all tundus tuult vähe, siis selle seti jaoks olid tingimused ideaalsed. Sõitsin kokku pea 3h, oli ühtlane sile vesti, laine praktiliselt olematu. Mingi aeg tuul tõstis aga polnud probleemi, saigi parema krüssunurga ja Ponta prettale lähemale sõita. Päris lainetesse Ponta Prettas siiski ei julgenud minna, seal olid juba paari meetrised mäed Kalda poole kimamas. Kuni lõunani üliäge päev, kogu aeg glissis. Kahju, et GPS Eestisse maha jäi, seega tõendusmaterjal puudulik. Kadri võttis ka rendist suure svertlaua ja väikese purje ning toimetas päris tegusalt. Kohalikud ka kiitsid ning soovitasid kohe trapetsiga edasi treenida. Lõuna venis natuke pikemaks, peale sööki ka ca 30min lebamist.
Klubisse tagasi minnes oli aga minu laud juba merel. Võtsin 115 rocketi, sellel kahtlaslet väike uim all aga otsustasin siiski proovida. Ja see oli viga. Sain küll käima aga ainult Brasiilia poole. Oli tükk tegu, et kaldale vastu tuult tagasi saada. Enne klubi sulgemist sain veel ühe teise slallikaga sõita aga midagi oli seal viltu. All oli freeride jama uim, jalaasad päkapiku omad sest polnud aega reguleerida. Kokkuvõttes päeva teine pool suhteliselt nõme. Olukorra päästsid kaks Pinacoladot ja siis tuli rahu maapeale tagasi. Õhtul Grillirestoran.
18.12.11
Viimane täispikk päev. Kuigi puhus päris hästi, siis otsustasin oma rakkus käsi ravida ja viimast päeva päikese käes nautida. Käisime Kadriga uuesti Ponta Pretas, tegime pilte ja võtsime päikest. Peale lõunat käisime veel Santa Marias. Kokku tuli oma 18-20 km, põhiliselt liivas jalutamist. Põlesin õhtuks natuke ka ära. Õnneks pehmendavad kreemid aitasid. Õhtul aasia köögiga teemarestoran.
Igal õhtul toimus ka mingi show. Jutu ja piltidega seda edasi anda on võimatu, olid aga väga ägedad tantsud ja trummishow. On ikka imetlusväärne, kuidas aafriklased painduvad ja tantsida oskavad.
19.12.11
Kuni lõunani nautisime basseini ääres päikest ja ümbritsevat keskkonda, pakkisime asjad ja siis bussi. Reis tagasi kulges ka ootuspäraselt: lennukis magamata öö ja siis hommikul Helsinkist laevaga Tallinna. Ka siin oli soe, +3 kraadi, lörts pime ja kõle.
Kokkuvõttesk väga mõnus jõulueelne puhkus. Sinna peab kindlasti tagasi minema, süsteem on nüüd teada. Lennukis oli veel teisigi eestlasi, üks lohetaja ka oma varustusega kohal. Nime unustasin küsida. Tema oli võtnud viimase minuti pakkumise ja oli sebinud kogu oma lohevarustuse ka tava pagasina kohale.Elas kuskil Santa Maria hotellis ja oli põhiliselt seal lahes ning teisel pool saart lainetes. Uurisin ka giidilt surfikama transpordi võimalusi. See pidi olema korraldatav, võibolla mingi lisatasu eest. Üks soomlane vedas oma lainelaua Helsingisse kaasa ning asi tundus toimivat.
NO STRESS.
EST188, Rain