Tiba suusajuttu

Pärast Dahabi on jälle kõik endine st. et Pirital saab veel päris hästi suusatada. Rajad hoitakse vastavalt võimalusele korras (siis, kui õhtul vähegi külmetab). Seega tuleb minna hommikul, õhtul on rada väga pehme. Täna läksingi umbes poole üheksa paiku sõitma. Rada oli päris hea, metsa vahel küll on rada pisut must ja segab libisemist. Seevastu lagedates kohtades oli suurepärane libisemine. Täna sõitsin kuus 3,6 km ringi. Korraks põikasin ka üle jõe metsa vahele, aga sealt pole traktor üle käinud ja rada on päris jäine ja mõne koha pealt on maa väljas. Sinna pole sel aastal enam mõtet minna.

Tundub, et suusatalv hakkab siiski läbi saama, seega on asjakohane ka vastav statistika. Sel talvel tuli päris korralik läbisõit. Arvestasin, et umbes 700-800 km treeninguid ja siis 140 km võistlusi ja 63 km klassikat Tartu Maratonil (pisut sai ka enne sõidetud, aga ilmselt kokku vähem, kui maratonil). St. läbi häda võiks öelda, et 1000 km on täis. Loodetavasti saab veel mõned suusapäevad enne surfihooaja algust ka juurde. Pole paha! Reedel on Jõulumäel mingi kohalik võistlus, kui kõik klapib, siis on ka sinna minek. Täpsem info Jüri Kaldoja päevikust.

Tallinna laht on jäävaba, ilmselt pole ka esimene surf väga kaugel.

Dahab 2010, II

Kuues päev.

Täna on siis jälle kõva tuulega päev, hommik algab 5,8 RS ja 92 slallikaga. Umbes tunni jagu, siis juba väikeste asjadega 5,0 Zone ja 84 Freestylewave. Tuul on väga pagiline ja kalda all on teda vähevõitu. Taga “speedys “ tahaks veel väiksemaid asju, aga ei viitsi kaldale vahetama minna, sinna saamine on päris väsitav. Pärast lõunat veel paar tundi 4,7 ja sama laud. Lõppkokkuvõttes väga lahe päev.

Viimane päev:

Hommik algab jälle varakult, üheksast oleme klubis. Hommikul on väga hea ühtlane slallituul, siiski vaid suurematele asjadele- 8,5 V8 ja 122 laud. Sõidame Aini ja Rainiga “speedys”, kõigil on suu kõrvuni. Pärast lõhikest joogipausi lähen veel peale, paar tundi lähevad samade asjadega kui lennates. Kella ühe paiku näen päästeplatformi juures tuttavat pilti -slalli start, umbes 15 purje! Sõidan neile järele, rada läheb umber metallpoi tagasi päästeplatformi juurde (kes on Dahabis käinud, need saavad aru). Rada on sellise kursiga, et esimene ots on allatuules ja tagasi kõva krüss. Finishisse saamiseks tuleb teha paut- meil Eestis poleks vist selline rada mõeldav, seda nuttu, et nii slalli ei sõideta ei jõuaks ära kuulata. Aga tegelikult on päris lahe.

Selgub, et Club Dahabis toimub mingi Brittide slaalomi koolitusnädal ja selle raames seda õppe-võidusõitu peetaksegi. Stardid lähevad umbes 15 minuti tagant, kokku saame 5 starti. Sõitjad on erineva tasemega, osad päris kiired vennad. Kuna mul stardikella pole, siis stardin teiste järel, minu kiirus on päris hea, saan esimese otsa alati kätte. Päris esimene pole üheski sõidus, aga teised, kolmandad, neljandad kohad. Lõpuks olen päris läbi, kaldale jõuan pärast kahte. Kokku siis seega 5 tundi puhast sõiduaega. Otsustan lõpetada, kuigi puhub väga hea sõidutuul. Õhtul tõuseb torm, punane udu katab lahe sest kõrbeliiv lendab mere kohal. Homseks prognoositud tuul on kohal, aga siis oleme kahjuks juba kodus.

Dahab 2010 nädal mõnusat suve

Andrese kirjutisele väike täiendus ka minu poolt.


Ilm on siis suurepärane ning vanajumal on õnnistanud meid korraliku surfiilmaga. Kõik päevad oleme saanud sõita, neist kaks päeva olid ülikõvad alla 5m2 ilmad. Ka viimasel päeval sai suurte asjadega mõnusalt kogu päev sõita. 120 RDD custom slallikas ja 8,5 EZZY olid just parajad. Peab tunnistama, et laenutustes on väga hea varustus ja ka Hilton on oma kvaliteedis suure hüppe edasi teinud. Sõbralik keskkond ja suurepärane toiduvalik. Eriti oluline aga hea reisiseltskond.


Täna käisin merel ka pisitütre Heleriga. Tundus, et ta sai ka väikese surfipisiku külge. Suur laud ja 2m2 puri olid enam vähem sobilikud. Saatsin ja julgustasin teda kogu aeg paari meetri kauguselt. Siis kadus ka hirm mere ees, kuigi talle jäi vist arusaamatuks, miks peab kaldale saamiseks kõigepealt merele sõitma?
Läbi paari kukkumise ja pisarate oli tulemus suurepärane. Kaldale ujumise asemel suutis ta purjet ja kurssi hoida ning sõitsime koos võidukalt peale paari pikka krüssamist kaldale. Kui vähe on õnneks vaja! Tänud siinkohal Papale, kes talle Surfilaagris esimesed veetunnid ja põhitõed selgeks õpetas.



Kokku olin seitsmest päevast 6 veepeal ning iga päev 2-3h pidevat sõitu. Ain oli lausa iga päev merel ja arenes silmnähtavalt iga päevaga edasi. Viimasel päeval tuli veetunde kokku 4,5. Kuidagi ei tahtnud lõpetada. Tulemuseks rakkus käed ja rammestus kehas.
Loodan, et ka Eestis ei ole suvi enam kaugel, või kuidas?

Rain&co.

Lurpak, my friend

Viies päev:

Kõik on jälle endine, kõht on täis ja tuul puhub. Läheme veele, kahjuks siiski suurte asjadega- 122 ja 8,2. Saame sõita umbes tunni jagu glissis, siis veel pool tundi kohati glissis ja lõpuks ootame veel platformil tuult. Aga tuult täna enam ei tule.

Enne veele minekut vaatan siis alaliigi trimmi ja ka tänane puri on vähe peale tõmmatud. Mastijalg on õige pikkusega ja seega juba visuaalselt on selge, et julgelt peaks 3-4 senti juurde tõmbama, seletan seda ka laenutuse vendadele. Aga nad ei usu mind, las siis olla, tõmban ise juurde. Siin käivad asjad teisiti ja asjadel on teised nimed. Täna hommikusöögil näiteks küsin võid, kohalik ettekandja aga väidab, et neil seda pole. Leian selle siiski, näitan seda ka ettekandjale. This is not butter, this is lurpak. Lurpak, my friend, lurpak.

www.lurpak.com

Dahab 2010

Esimene päev, 20 märts:

Sel aastal siis jälle Dahabis. Hommikune tsarterlend jõuab Sharm el Sheiki päris varakult, see sobib väga hästi, sest nii saame kell 10 hotelli võtmed kätte ja juba kell 12 oleme vee peal. Rain ja co (Rain perega, Raini vend Ain ja Raivo perega) otsustavad asjad rentida venelaste klubist Vertatoria, aga kuna see klubi pakub RRD asju, siis otsustan Harry Nassi kasuks- RRD asjad on mulle tundmatud, pealegi on Nassil ka slaalomiasjad olemas ja klubi üsna tühi. Seega võimalus, et ilmale sobivad asjad on alati saadaval, on päris suur. Hea märk on seegi, et vaatamata olematule prognoosile, tuul puhub. Umbes 12m/s, auklik, nagu Dahabi termokas ikka. Tagapool veidi ühtlasemalt. Kasutan 5,8 m2 RS purje ja JP 92 liitrist slallikat. Tundub päris hea komplekt. Raini vee peal ei näe, sest ei tea milline on tema puri.

Teisel hommikul puhub ikka tuul. Küll veidi vaiksem, aga ikkagi 7-8 m/s. Proovin siis 122 JP slallikat ja alustuseks 7,2 RS purje, seda on aga kahjuks vähe. Kõige suurem saadaolevatest purjedest on 8,2 kämbriteta (või on seal kusagil ka mõni kämber) puri (vist Hellcat). Seda kahjuks tööle ei saagi. Tundub, et laenutuses on kõik purjed alt vähem peale tõmmatud, kui vaja. Nii ongi kogu aeg see jama, et sätin muudkui trapetsiaasasid, kord ette, siis taha. Aga sellise vähe pealetõmmatud purjega peabki selline jama olema, sest puri ei oma õiget kuju. Kaldale tagasi, et purje trimmida, klubis on olemas ka veel suurem, 9 ruudune puri. Vahetan selle peale ja hakkan ka seda alt peale tõmbama. Kohalik araablane jookseb käte vehkides minu juurde ja ei luba mul midagi teha, sest puri on ju tema poolt rigatud ja täpselt nii peabki olema. Ei viitsi temaga vaielda, ootan, kuni ta korraks nurga taha kaob ja tõmban siis purje alt peale. Viimsed sõidutunnid õige trimmiga on päris head. Ei saa enne lõpetatud, kui olen päris väsinud- 9 ruudune on klubis ainus ja see läheks kohe teiste poolt kasutusse kui kaldale läheksin. Pärastlõunal tuul vaibub.

Kolmandal hommikul puhub jällegi, vastupidi kõikidele prognoosidele. Oleme Aini ja Rainiga umbes 9.15 klubis, peale kõige suuremad saadaolevad asjad (122 laud ja 8,2 puri) ja veele. Saame paar glissi, kui tuul vaibub. Tundub, et tänaseks on kõik, tiksume kalda poole, aga veel enne, kui kaldale jõuame, hakkab korralikut puhuma. Pool tunnikest suurte asjadega, seejärel 7,2 RS ja 122 laud. Selle komplektiga kuni lõunani. Lõunasöögilt tulles valutavad lihased, otsustan toas pisut pikutada. Aga see puhkehetk venib õhtuni, olen saanud mingi viiruse, väike palavik ja kõhulahtisus käivad asja juurde.

Neljas päev. Hommikul on kehv olla, otsustan, et lähen mere äärde pärastlõunal. Kui lõpuks sinna jõuan, selgub, et tuul on just vaibunud. Hommikul olid olnud 100% gliseerivad tingimused- täpselt nagu mul WCs. Õhtul on plekk ja seega võrkpall.

Pada ja katel

Pärnust tuleb ikka ja jälle ärevaid teateid ja ehk peaksid pärnakad isegi Viisitammele tänulikud olema, et see ettenägelik mees lasi Pärnusse üles seada hoiatussüsteemi PAUH. Nüüd oleks hea läbi selle edastada viimaseid rindeteateid, sest Pärnus käib surfisõda: Govorit informbjuro võiste, nasi voiska pod komandovanija marsala Vormana posle slabõh bajov s klubom aljoha vsjali obratno pljas pjarnu, uraa!

Kahjuks seisab PAUH konserveeritud olekus ega tööta, seega peab rindeteateid edastama läbi erinevate surfilistide ja -päevikute. Ja see on ebameeldiv, ei tahaks sellest tegelikult midagi teada. Pole minu asi, mis ettevõttel on õigus Pärnu rannas surfikoolitust teha, ei viitsi isegi sellele mõelda. See aga on käimasoleva sõja tegelik põhjus!

Millegipärast süüdistab Pärnu surfiklubi ka EPLi kõikvõimalistes surfivastastes surmapattudes- alates noorsportlaste arvelt riigilt raha väljapetmisest kuni selleni justkui töötaks kogu EPL vaid selleks, et Aloha saaks Pärnu randa oma telgi üles panna. Pärnu sõjardid peaksid EPL suunatud süüdistusi põhjendama, vastasel korral loll jutt lihtsalt suhu tagasi. Ilmselt ei teeks paha ka asjakohased vabandused. Aga kõvad mehed ei vabanda sest nad ei eksi ja kui on juba sõda välja kuulutatud, siis on vaja ka vaenlasi.

Õnneks saab sõda varsti läbi. Hiljemalt siis, kui avaliku konkursi tulemused selguvad. Suvel kerkib Pärnu randa ka Pärnu surfiklubi keskus, mille juures saab surfikoolitust pakkuda. Eks pärnakad peavad ise otsustama, kas neil on sellist klubi üldse vaja. Kindlasti avaneb selle katuselt hea vaade Pärnu lahele. Aga kui on vaja, siis on hea. Siis peaks vaid jälgima, et ei tekiks olukord, kus klubi pidamisega seotud kulud jäävad klubiliikmete kanda, tulud aga koolituse läbiviijatele. Pärnakatele jõudu klubi püstitamiseks ja haldamiseks

Bacardi Fun, Pärnu 2007. Otsustasime külastada Postipoissi, aga kohalike isadega enne nõu ei pidanud. Järgnenud avaliku konkursi tulemused on näha kõrvaloleval pildil.