Siinkohal oleks mul aga mõned soovitused, mis küll teab mis uued pole. Kirjutasin sellest juba kaks aastat tagasi peale BF lõppu. Sellises sarjas tuleks rakendada preemiapunktide süsteemi, sest see väärtustaks need tulemused, mis saavutakse suurema osalejate arvuga etappidel ehk seal, kus konkurents on tihedam. Praegu on jama selles, et näiteks Hiiumaal mittestartimine oli väärtuslikum, kui Aegna maratonil saavutatud 28. koht. 28 koht Aegna maratonil aga oleks olnud kindlasti paljudele BF sõitjatele päris hea saavutus. Selline süsteem tagaks samas veelgi suurema osalejate arvu Aegna maratonil, sest siis oleks mõeldamatu, et need, kes ajavad taga kõrgeid kohti üldarvestuses, Aegna maratonilt puuduks. Ja muidugi peaks Aegna Maraton olema eraldi üritus. Täna pole algajatel BF peale mõeldes põhjust Aegna maratonile üldse minna, sest niikuinii läheb see sõit mahaarvamisele. Sest erinevus osalejate arvus muude võistlustega võrreldes on nii suur.
Teine probleem täna on ka see, et mahaviskamisi on lubamatult vähe. On ju tegemist harrastajatega, kes teevad vigu. Tegelikult on mõeldamatu, et harrastajate sarjas, kus on lubatud erinev varustus, ei teki kahe päeva jooksul vajadust purje või lauda vahetada. Selle vastu oleks jällegi kõige parem rohi preemiapunktide süsteem, kui neid antakse vastavalt etapi tulemustele. Etapi esikoha võitja saaks osalejate arvuga võrdse punktisumma, viimane saaks ühe punkti ja mitteosalejad 0 punkti. Ja nii läheks need tulemused üldarvestusse, praegu jääb sisuliselt vaid kahe vea võimalus kogu hooaja vältel. See on ka põhjuseks, miks kahe etapi võitja Aivar K üldkokkuvõttes vaid kolmandal kohal on. Seega läbi hooaja viis etappi (Aegna eraldi arvestus), millest läheks üks kõige kehvem maha.
Kolmas probleem on selles, et ka BF võistlusi peaks korraldama seal, kus on kõige suurem tuule võimalus. Selge, et Aegna maraton peab jääma Tallinnasse, aga nii Hiiumaal, kui ka Saaremaal oleks võinud sõite teha mõnes tuulepealses kohas.
Usun, et need pisikesed asjad võiksid asja tunduvalt huvitavamaks muuta.
Minu enda tulemus Hiiumaal jäi jällegi selliseks, millega rahule jäämiseks pole põhjust. Kolmes esimeses sõidus, kui Formulad said nibin-nabin glissi, olin svertlauaga (sest kaldal tundus, et tuult pole, aga merele andis siiski formulale piisavalt puhanguid). Enne neljandat sõitu läksin kaldale Formulat tooma, seda põhiliselt seetõttu, et kohtunik lubas veel mitmeid sõite teha kella kolmeni ja tundus, et aega on. Kui rajale tagasi jõudsin, oli tuul aga veelgi vaibunud ja Formulaga enam raceboardide ees eelist polnud (vähemalt minul 11 purjega, Aivar siiski sai 12 ruudusega minema ja võitis selle sõidu, kuigi ka seisis kogu aeg), ning see formula vahetus maksis mulle ühe DNSi ja suhteliselt kehva koha viimases sõidus. Loll tormab kaldale asju vahetama, tark sõidaks svertlauaga sellises olukorras edasi.
No comments:
Post a Comment