Saartematka viimane päev osutus loodetust oluliselt aeganõudvamaks. Tuulesuund polnud prognoosi pakutud SW, vaid puhas lõunakas ja oli oluliselt tugevam, kui Papa kadakajuurikaga tuunitud poom nautida oleks lubanud. Lootused Kessulaiust lõuna poole jõuda tuli Saarnaki külalislahke onni pliidi alla jätta. Ennustajad lugesid kohvipaksust välja juba tuttavad nimed: Hobulaid ja Rohuküla. Tundus kole perspektiiv veelkord samasse kanti sattuda. Liikusime Saarnakilt mõõdukalt krüssates laid-laiu kaupa ida poole ja tegime igas maabumiskohas koosolekuid, mis püüdsid tuulesuuna muutusi ette ennustada. Ei suutnud kuidagi otsustada, kas mitte valida lõppsihiks mõni sadam, mille poole vähem krüssata vaja. Laine loopis saatepaati mehiselt vett koos viljalihaga ning ühe peatuse käigus tuli pilsipumba tagasivooluklapp vetikatest puhastada. Papa pingutas poomi rihma. Ajagraafik läks lõhki.
Lõunapausi tegime Kõrgelaiul. Kurss tundus olevat täpselt Kumari madalale ja sealt lähimaks sadamaks Puise. Kuni suppi keetsime ja kohvi jõime, kustus tuul.
Järgnes tundide kaupa tüütut tiksumist. Kui Tondirahust mööda saime, pööras tule SE-sse, mis tähendas, et suurem osa senist krüssamist oli hukka läinud ja Puisesse jõudmiseks tuli veel pingutada. Õnneks andis natuke tugevust juurde ja nii see matk jonnaka tiksumisega Puise sadamasse maabus. Kõik hea, mis hästi lõpeb. Pikem reportaaž, kui asjad lahti pakitud ja arvutid-aparaadid ära kuivatatud.
No comments:
Post a Comment