Põhjamaade MV-d

Põhjamaade meistrivõistlused Formula klassis on nüüd läbi. Nagu ilmselt kõik huvilised teavad, läks meie noortel seal väga hästi. John saavutas teise koha, ilmselt oleks saanud veelgi paremini, aga esimesel päeval peetud neljas sõidus oli oma osa õnnel, sest tuul keerutas ja kuna ka rada oli väga lühike, siis ei olnud võimalik käigu eelist ära kasutada. Annika tegi hea võistluse, naistest esimene, Peeter ja Juss said oma arvestustes kolmandad kohad

Esimese sõidus (kus ka mul õnnestus osaleda) oli pandud ülilühike stardiliin, ja kuna suur punt, vaatamata päris korralikule tuulele 8-10 m/s, jäid kaatri juurde tiksuma, siis liinile sõita oli päris keeruline.

Minu võistlus jäi sel korral päris lühikeseks. Läksin veele 12 ruuduse purjega, kuigi oleks olnud õigem võtta väikem puri. Aga kuna Annika tase on selline, et sisuliselt peaksime samasid purjesid kasutama, siis polnud 11 ruudust kusagilt võtta. Vaatamata sellele õnnestus start päris hästi, kuna rada oli lühike, siis ilmselt olin ka esimeses märgis päris ees. Kahjuks oli tuul minu 12 ruuduse vaikse tuule trimmi kohta liiga tugev ja käis päris kõvasti üle. Nii ei saanud ma paremaga ülemist märki võttes kämme õigele poole. Otsustasin siiski üleval külgtuule otsa ära kannatada ja nii sõitsingi külgtuules tagurpidi kämmidega (rada oli 1-2-3-1-2-4, umbes 200m külgtuuleotsaga). See oli muidugi viga, sest nii puudus igasugune mõistlik kontroll ja kui ma ka veel pisut ühte lainesse kinni sõitsin, tuli tagumine jalg aasast välja ja ma panin elu katapuldi. Esimese sõidu tulemuseks siis katkine laud ja sinine silm. Teise sõitu ma ei jõudnudki, parandasin hädapäraste vahenditega lauda. Kolmandas stardis olin kohal, aga kuna stardis jäin alla ja ei saanud kohe glissi, siis edasi ei sõitnudki. Eelkõige seetõttu, et laua otsa kleebitud teip, mis irvitavat lauanina vähegi varjas, oli ära tulnud ja ma otsustasin lauda mitte vett täis sõita.

Teine päev algas mulle hommikul kell 6 laua parandamisega, õnneks oli kaasas EPO (mitte erütropoietiin vaid epoksiidliim), sain laua enam vähem vettpidavaks. Kahjuks sel päeval sõite ei peetud, kuigi vee peale aeti ja saime isegi sõita päris korralikult. Kolmas päev piirdus ühe sõiduga pagitava ja keerutava maatuulega. Johnil õnnestus see sõit kinni panna. Ise tegin tegelikult päris hea sõidu, esimesel ringi ülemises märgis olin umbes 15. kohal, siis ei suutnud ma tuuleolusid õigesti hinnata (või siis lihtsalt ei vedanud) ja seisin päris pikalt tuuleaugus.

Annika tase on selline, et me peaksime nüüd võistemiseks sama suuri asju kasutama, täpselt nagu slallis. Seoses sellega on mul nüüd mitu valikuvarianti. Esiteks võiksin võistlemise lõpetada ja anda oma asjad Annikale. Teine variant on muretseda kaks komplekti 11 ruuduseid formulapurjesid. Kolmas variant on saada nii tugevaks, et sõita iga ilmaga 12 ruuduse purjega (naistel on õnneks 11 ruutu maksimumsuurus).

Täna läheme traditsioonilisele saartematkale, eks ma seal siis mõtisklen ja otsustan.

Lõpetuseks ka üks mentaalse treeningu näide VIDEO