Panen kirja mõned mõtted Veerpalu juhtumi kohta. Miks ma seda teen? Esiteks, tegemist on minu erialaga väga tihedalt seotud teemaga. Ja seetõttu paljud tuttavad on minu arvamust küsinud. Kuna teema on väga emotsionaalne, siis olen tavaliselt olukorras, kus kuulajad ei suuda ühekordsest selgitusest aru saada. Võib olla ma ise teen seda ka liiga keeruliselt. Seetõttu panen mõned punktid siia kirjalikult, siis on võimalik need asjad kasvõi mitu korda üle lugeda ja mõelda. Teiseks, saan ise edaspidi seletamisest vabaks, sest nüüd on need asjad kirjas ja saan sellele viidata.
Ma olen ise hariduselt biokeemik ja rakubioloog. 1999 kaitsesin doktorikraadi ühe hormoonisarnase signaalmolekuli toimest. Alates sellest ajast olen tegelenud ravimite väljatöötamisega. Ja just eelkõige valguliste ravimite, nagu seda on ka kasvuhormoon. Seega usun, et mul on piisav kompetents nende küsimuste käsitlemiseks.
Esiteks meetodist, mille alusel saadi Veerpalu vereproovist rekombinantse (ehk kehaväliselt toodetud) kasvuhormooni kasutamisele viitav tulemus. Tegemist on väga hästi valideeritud testiga (ei ole uus test vaid juba üle 10 aasta arendatud test, mis hiljuti valideeriti ja eelmisel aastal ka WADA ametliku heakskiidu sai), mis kasutab ära asjaolu, et kunstlikult toodetud kasvuhormooni süstimise järgselt väheneb kehaomase kasvuhormooni tase. See toimub seetõttu, et verre viidud kunstliku kasvufaktori taseme suurenemine on signaaliks ajuripatsile, et kasvuhormooni tase on kõrge ja selle eritamine verre tuleb lõpetada. Seega tekib olukord, kus kunstliku kasvuhormooni tase on veres väga kõrge, kehaomaste vormide tase on aga madalam, kui normaalselt. Ja seda mõõdetaksegi. Mõõtmisel kasutatakse reaktiive (antikehi), mis on kas kunstlikule kasvuhormoonile iseloomuliku vormi või muude kehaomase kasvuhormooni vormide suhtes tundlik. Mõõtmistulemus esitatakse kunstlikult toodetud kasvuhormooni ja muude kehaomase kasvuhormooni vormide taseme omavahelise suhtena. Uuringute käigus on määratud ka selle suhtarvu normväärtus, kui see suhtarv on oluliselt tõusnud, siis on see viide kunstlikult manustatud kasvuhormoonile.
Eelnevalt teostatud uuringud viitavad sellele, et füüsilise pingutuse järgselt suurenevad just need kasvuhormooni isovormid, mis ei ole sarnased kunstlikule kasvuhormoonile. Ehk pingutuse järgselt peaks määratav suhtarv vähenema (viide neile, kes tahavad süüvida vastava artikli peensusteni, aga see vist nõuab vastavat erialast ettevalmistust). Meie juhul aga oli tulemus vastupidine. Ehk väidetel, et testi tulemus oli positiivne, kuna proov võeti pärast füüsilist pingutust, pole alust, sest see oleks pidanud määratud suhtarvu vähendama, mitte tõstma. Kui Veerpalul on kehaomase kasvuhormooni isovormide suhe ebanormaalne (ehk tema ajuripats toodaks oluliselt rohkem kunstlikule kasvufaktorile sarnast isovormi), siis poleks midagi lihtsamat, kui seda eksperimentaalselt määrata.
Seega, WADA kasutatav meetod ei mõõda tegelikult kasvuhormooni taseme tõusu veres. Huvitav, et meie paljukiidetud teadlased pole viitsinud selle testi olemust endale selgeks teha, isegi täna hommikul oli veel neid, kes väitsid, et kasvuhormooni normväärtuse taset pole võimalik kehtestada. Täiesti õige, aga see ei puutu üldse asjasse. Kasvuhormooniga on sellised lood, et selle tase kõigub ööpäevaselt kordades ja seetõttu pole kehtestatud kasvuhormooni normväärtust. Seetõttu polegi kirjeldatud testis oluline, milline on kasvuhormooni tase. Oluline on see, et veres poleks oluliselt suurenenud selle kasvuhormooni isovormi osakaal mis on identne kunstlikule kasvuhormoonile, mis viitaks selle kasutamisele. Aga just sellele testi tulemused otseselt viitavad.
Kõige huvitavam on asja juures üks detail, millele seni keegi väga tähelepanu pole pööranud. Nimelt, Veerpalu pressikonverentsil selgus, et kasvuhormooni küsimus on suusakoondises juba pikemat aega fookuses olnud. Laasiku sõnul näitavad pikaajalised kasvuhormooni määramised Eesti suusakoondise juures, et kasvuhormooni näidu tõus kolmetunnise treeningu käigus võib tõusta kuni 20 korda . Minul tekib küsimus, miks on suusakoondis pikaajaliselt (kui pikalt?) uurinud kasvuhormooni taset sportlaste veres? Seda ei tehta rutiinselt, kuna see pole mingi markermolekul hindamaks sportlase seisundit. On ju kõik siiani üksmeelselt kinnitanud, et kasvuhormooni tase on väga varieeruv ja individuaalne. Juhul, kui seda on tehtud teaduslikust huvist, peaks väga lihtne olema näidata, millised on tulemused, kes sellega tegeles ja mis allikatest sellist uurimistööd finantseeriti. Kui seda tehti ka lähtudes mingist teaduslikus mõttes irratsionaalsest huvist, siis peaks olema võimalik näidata, millises laboris need testid tehti, millises mahus ja milliste finantsvahendite eest. Ja muidugi dokumentaalselt tõestada ka laborist väljastatud tulemused. Kasvuhormooni mõõtmine on muidugi vajalik ka juhul, kui monitooritakse dopingu kasutamist, aga sellisel juhul on kogu tegevus salajane ja puuduvad igasugused ametlikud dokumendid ja aruanded. Ootan huviga, millal ajakirjandus need küsimused suusaliidule suunab. Suusaliidul pole ju siis midagi lihtsamat teha, kui need dokumendid esitada. Huvitaval kombel esitleti eelpoolnimetatud pressikonverentsil mitte Veerpalu vaid sportlase X andmeid, hilisemate selgituste järgi oli tegemist Jaak Mae andmetega. Huvitav, kas kõikide eesti suusakoondise liikmete kasvuhormooni taset on monitooritud. Ja veelkord, miks?
Paljud suusasõbrad teavad, et läbi aastate on just Andrus Veerpalu olnud dopinguküttide suurendatud tähelepanu objekt. Kas tõesti FIS või WADA kiusab mõnda sportlast? Tõepoolest, on olemas nimekiri sportlastest, keda tihedamini testitakse. Sinna satuvad need, kelle vereanalüüsi tulemused kõiguvad rohkem, kui keskmiselt eeldatakse. See võib olla füsioloogiline eripära, aga ilmselt rohkem on neid, kes on seal mingil dopingu tarvitamisele viitaval põhjusel. Ma usun, et suusaliidu inimesed teavad, mis põhjusel Veerpalu selles nimekirjas on, huvitav oleks seda nende käest kuulda. Ei usu, et siin on tegemist pahatahtliku vandenõuga väikeriigi sportlase vastu. Väike väljavõte ajakirjandusest:"FIS võrdleb pidevalt sportlaste vereanalüüse ja selle põhjal kogutakse andmeid. Mustas nimekirjas olevad sportlased peavad olema valmis, et neid testitakse iga päev," on öelnud Jörg Capol FISist. FISi peasekretär Sarah Lewis on rääkinud, et dopinguvastases võistluses on muudetud taktikat - varasemast rohkem pannakse rõhku "üllatusvisiitidele". "MK-etappidel suurt arvu sportlasi korraga testida pole probleem. See on ka kõige odavam moodus. Aga see pole enam põhitaktika. Isegi, kui kahtlase sportlase ootamatuks testimiseks on vaja teha neli lennusõita ja jännata viisadega, siis teeme pigem seda kui läheme MK-etapile. Kui vaja, sõidame testi tegemiseks kas või kuule!"
Lõpetuseks, ma olen kaugel, et mõista tänase seisuga Veerpalu süüdi dopingukasutamises. Esitaks pole minu kasutuses vereproovide analüüsil saadud näite ja seega on väga raske hinnata, kas seal on midagi kahtlast või vaidlustatavat. Ma usun, et need andmed on olemas Laasikul ja oleks väga tore, kui juba selle tasemel oleks võimalik kogu lugu umber lükata. Aga ma väga kahtlen selles. Sest kui oleks olemas kindlad viited, et testi tegemisel on tehtud protseduurilisi või metodoloogilisi vigu, siis oleks me sellest juba kuulnud.
On olemas ka veel rida muid selgitusi, alates sellest, et Veerpalu kasvuhormooni bioloogia on oluliselt erinev, kui seni uuritud sportlastel. Või näiteks, et meetod ei ole spetsiifiline ja on olemas ka muud vere komponendid või lisandid, mis annavad valepositiivseid tulemusi, ehk test pole usaldusväärne. Aga selliste väidete tõestuseks on vaja uuringute tulemusi. Ma kahtlen, et sellised on olemas. Samas olen valmis selliste uuringute läbi viimises osalema, iseenesest päris standartne uuring, mille tegemiseks saan pakkuda välja ka meie akrediteeritud laboratooriumi. Muuseas, WADA käest saaks ka selliste uuringu läbiviimiseks raha küsida (selle aasta grantitaotluse esitamise tähtaeg 22 aprill). Sobilikke tulemusi ma kahjuks garanteerida ei saa.
Suusaliidu taktika kogu skandaali vältel on olnud enam kui ebaadekvaatne. Ma pole kordagi kuulnud nende avaldust, et nad pooldaksid dopinguvaba sporti. Sellise avaldusega oleks pidanud kogu protsessi alustama.
Need on minu mõtted hetkel, ärge siis väga pahandage. Loodan, et skandaal saab meile sobiliku lahenduse ja dopingusüüdistus ikkagi maha võetakse. Täna pole selge, millele aga toetutakse.
20 comments:
Ai, Andres, nüüd saad küll peksa kõigilt neilt kahekümnelt, kes eile Vabaduse väljakule kogunesid.
Suure vaevaga oli ju konstrueeritud mitu teooriat, millele toetudes kogu eesti rahvas sai WADA amatöörluses süüdistada, nüüd sa siin rikud kõik ära.
Esmajoones peaks katsejäneseks olema Teie oma teami mees Jürka. Ilmselt temal on kõikvõimalikud anomaaliad mis veres olla võivad, lisaks on ta talvega tohutu suureks kasvanud, ilmselt on sealt Pärnust suus-raja pealt süstlaid leidnud ;) Aga jutt üks akuraatsemaid sellel Veerpalu teemal mida olen lugenud.
Siit siis Jahe meeste head tulemused tulevadki. Laupäeval teen purjelaua liidu koosolekul ettepaneku kontrollida kõiki Jahe mehi enne ,pärast ja ka võistluse ajal. Samal ajal kui Andres turgutab oma meeste verd peame meie läbi ajama tavalisete meetoditega rum-cola.
to Hang Loose,
Kontrolli teostab phD A.Valkna. Komisjoni kuuluvad veel dr.Kaldoja ja vanem-laborant ja staažikas treenitud katsejänes Kalk
Kontrolli tulemused teeb teatavaks prof. O.Schneider
Siin eelmise kontrolli tulemused: http://www.facebook.com/video/video.php?v=190007134369569&comments
Alkoholi (etanooli) kasutamine on keelatud ainult võistluste ajal allpool nimetatud spordialadel: lennundus (FAI), vibulaskmine (FITA),autosport (FIA) karate, motosport (FIM) 9- ja 10-kurikaline keegel (FIQ),veemoto (UIM). Seega rumm on igati kohane aine võistluspingetest taastumisel, lubatud kasutada ka võistluste ajal. Peaasi, et te aftersurfil keeglit ei mängi. Piljard on lubatud
Kas ja kuidas saaks selle publitseeritud. Ehk jahutab selline arusaadav jutt rahvuslikke optimiste ja sunnib suusaliitu ka lõpuks tõde rääkima. Ja siis saame jälle kuulda, et me ei saanud lõplikku tõde enne rääkida kui ........... rida põhjendusi. Isiklikult olen kogu aeg olnud veendunud meie suusakuningate ja -kuninganna manipulatsioonides.
Andres, loe hoolikamalt seda Clinical Chemistry artiklit mida näiteks Novaatoris viidatakse ja millel test põhineb. Tegelikult nad EI määra rekombinantset vormi vaid hGH pika vormi ja lühema, splaissitud vormi suhet. Ning kui loed, siis pea meeles Viktor Palmi head soovitust - hoolikalt tuleb lugeda materjal/metoodika ja tulemuste osa ning järeldused jätta üldse lugemata. Ja see suhe kõikus kontrollgrupis ikka üksjagu, ~0.1 kuni 1.3-ni (WADA piir 1.8). Mis keskmisest me siin räägime.
Aare, PhD samast kohast viis aastat hiljem, kuid ravimiarendusega pole tegelenud.
http://www.postimees.ee/?id=417170 laias laastus rubriiki 'Nagu 2 tilka vett' . Huvitav,kumb on plagiaat:)
Aare, sul on täiesti õigus, aga ega ma seda juttu sulle ei kirjutanud, sina loe artiklit. Selle jutu olen suunanud ikka surfihuvilistele, kelle jaoks sõnad splaissimine ja rekombinantne valk ei ole inimkeelsed. Kõik on õige, üks kehade paar tunneb ära rekombinantse valgu ja ka veres olevad sama molekulmassiga splaissvormi, teine aga muud veres olevad vormid. Seda ma siin inimkeeli sõpradele selgitasingi. Või mis sa üldse öelda tahtsid?
Postimehe Arko Oleski artiklist on tavainimesel lihtsam aru saada.
Ühest teisest blogist
"Miks suusaliit on pikaajaliselt mõõtnud sportlaste kasvuhormooni taset? Vastus on väga lihtne. Suusaliit on sportlastel mõõtnud üleüldse kõigi mõõdetavate ainete taset. Sellega koguneb suur infopank, mille põhjal on võimalik paremini hinnata treeningu mõju ja efektiivsust. Ja kui mingi aine järsku millegipärast oluliseks muutub (nt sportlane haigestub või katsetatakse uut treeningmetoodikat), siis on olemas pikk andmerida uurimiseks. Tegelikult oleks üsna üllatav, kui sellise lihtsasti mõõdetava aine tasemeid poleks fikseeritud."
Sama kinnitab Eesti Antidopingu Sihtasutuse nõukogu liige Kristjan Port, et pidev proovide võtmine ja analüüsimine on täitsa loomulik ja tavaline tegevus treeningprotsessi juhtimiseks.
Kristjan Port
http://sport.err.ee/index.php?0&popup=video&id=11618
dr.Suurkula uleb,et test POLE 10 aastat tagasi tuntud ja valideeritud nagu Te siin kirjutate ning et ainuke valideerimine on testi endi
omanike poolt - mitte sõltumate uurijate poolt. Ja et see ei kehti.
Minul kui maapoisil pole nende hGH lühikese ja pika vormi isosse splaissimisest halli aimugi, aga see komöödia lavastus Veerpalu testi loost on kõige imelikum lugu, mida minu ma viimasel ajal näimud olen. Olen nõus O.B. Hjelmeseti poolt selle loo peale üelduga, et kui oleks asi ebaõiglane, oleksid pidanud nad juba ammu selja sirgu lükkama ja asuma võitlusse õigluse eest. Mitte urgudesse pugema nagu Röövliplika Ronja muinasjutu röövlid peale pahategusid. Ja siis läbi tankistide mingisuguseid primitiivseid valesid kaasaelajatele esitama. Huvitav asjaolu on ka see, et paljud autoriteetsed arstid ja ametnikud on ennast sellest loost koheselt distanseerinud, küllap põhjusega. Kahju. Värske uudis kinnitab veel kord minu võrdlust seda haleda ja kehvalt lavastatud dragikomöödiaga. http://sport.postimees.ee/?id=417740&com=1
Aga lõpuks ega see viimane testi jama Andrusega ei vähenda tema ägedaid lahingu emotsioone teiste suusamaailma vägevatega. Kõva mees on ta igaljuhul, müts maha minu poolt. Lihtsalt kahju, et valiti sita ja väga sita valiku vahel ikka see väga sitt variant, nagu Mati Karlovits ütles.
'Eelnevalt teostatud uuringud viitavad sellele, et füüsilise pingutuse järgselt suurenevad just need kasvuhormooni isovormid, mis ei ole sarnased kunstlikule kasvuhormoonile. Ehk pingutuse järgselt peaks määratav suhtarv vähenema (viide neile, kes tahavad süüvida vastava artikli peensusteni, aga see vist nõuab vastavat erialast ettevalmistust). '
kuidas suhtuda sellesse:
http://www.scialert.net/fulltext/?doi=jas.2009.2469.2474&org=11
The results showed that a single bout of aerobic exercise significantly increased plasma 22 kDa concentration and decreased plasma 20 kDa concentration in pubertal and pre-pubertal groups.
Millisest normaalsest tasemest räägid artikli alguses: "Seega tekib olukord, kus kunstliku kasvuhormooni tase on veres väga kõrge, kehaomaste tase on aga madalam, kui normaalselt." Rõhutatud on ju, et normaalset taset pole?
Miks Sa mainid kaks korda, et mis vahenditest on suusatajate seniseid teste tehtud? Me keegi ei arva, et Veerpalu tiim siiani vaene on olnud. Miks selline küsimus üldse?
Ja kolmas kommentaar: Veerpalu meeskond on maininud, et nad otsivad kitsama ala spetsialiste kellega edasi arutada. Kas pakkusid neile oma teeneid?
Nüüd olengi olukorras, kus kitsale ringile suunatud jutt on läinud laiale ringile ja populaarteadusliku lihtsustatud selgituse peale hakatakse küsima väga spetssfilisi küsimusi, mida kirjalikult pole üldse lihtne teha, sest see võtab aega.
Siis viimane kommentaar, eelkõige viimasele küsijale.
1. Pidasin silmas, et kui verre viiakse kasvuhormooni siis kogu kasvuhormooni tase tõuseb selle võrra, ehk erineb normaalsest (mitte normväärtust ei pidanud silmas, kaks eri asja!)
2. Veenev oleks jutt Veerpalu eripäradest, kui suusaliit näitaks, milliseid uuringuid kasvuhormooni vallas on tehtud ja kes neid tegi. Ja kui ajakirjandus edasi urgitseb, siis saaks ka kuludokumendid esitada. Nagu ütlesin, päris tavaline marker kasvuhormoon küll pole, hindamaks sportlase treeningu efektiivsust. Aga seda võib teha, näiteks uurimise eesmärkidel
3.MInu teened on pakkumisel, kuigi ma pole otseselt sporditeadlane. Aga meil on väga häid teadlasi, näiteks Mehis Viru. Küsige tema arvamust. Tema on ka mõõtnud teaduslikel eesmärkidel kasvuhormooni taset sportlastel, küll mitte suusatajatel, minu teada, siin võin eksida
Minul on autorile mõned küsimused, kuna ma ei saa lihtsalt nendest dopinguproovi testide numbritest aru. Vastavalt reeglitele on kasvuhormooni sisalduse piirnormid 1,81 ja 1,68. Veerpalult võetud A-proovis olid need vastavalt 2,63 ja 2,75, B-proovis aga 2,73 ja 2,0. Mida konkreetselt need arvud tähendavad? Miks neid on kaks? Kumb on kumb? Mille alusel väidetakse, et mõlema proovi vahe on 33%. Kust see % tuleb. Mis minul, kui normaalsel tavainimsel need arvud võiksid olla, kes ei põe mingeid haigusi?
Aitäh Doktor Valkna siiamaani kõige informatiivsema artikli eest. Väga huvitavad küsimused esitasite.
Mul oleks üks küsimus sarnane eelmisele:
Kuidas kommenteerite peamist Jüri Laasiku argumenti et testi tulemused olid liiga erinevad?
Hea kohe lugeda nii tarka juttu (igasuguse irooniata). Mulle ei anna veel üks asi rahu- nimelt pisut googeldades sattusin vähemalt ühe artikli/teadustöö otsa, kus kirjutati hGH mõjust sooritusvõimele. Lugesin sealt välja, et see on pigem negatiivne, kindlasti mitte positiivne- tarvitamisel kuhjub laktaat kiiremini, pulss on kõrgem ka puhkefaasis, lihasmass kasvab, kuid jõud sellega seoses mitte jne. Kuidas kommenteerivad asjatundjad? Ma näen siin lausa mitut varianti: AV ja tema taustajõud ei teadnud negatiivsetest mõjudest, mida on raske uskuda kui tegu väidetavalt sellise dopingukuningaga või siis on midagi mäda selle dopingutesti metoodikaga. Või noh, ehk siis ka variant, et AV organism on tõesti eriline. Kas võib olla ka variant, et isovormide tasakaal oli just tollel hetkel ka muude asjaolude kokkulangemise tõttu just selline?
Post a Comment