Viies ja kuues päev, Nit de Foc

Tuult on olnud vähevõitu viimasel kahel päeval. Reede algas siiski kahjuks sellega, et pidin ka ise liistu parandama. Kõige huvitavam, et see oli katki 11 ruudusel purjel, mida ma sel aastal kotist väljagi pole võtnud. Eelmisel sügisel ei mäleta, et oleksin liistu lõhkunud. Aga katki see oli ja nii parandasingi seda käepäeraste vahenditega (neid siiski õnneks kohalikus klubis on) sellel ajal, kui teised sõitsid.

See liistude asi on ikka jama küll. Mingi nipiga peaks neid siiski originaalmõõtudes osta saama. Kuna katkine liist oli purununud painuvast esiotsast, siis pidin sellest ligi 7 cm maha võtma. Liistu tagumisse otsa läks siis sama palju toru juurde. Selleks, et paine oleks ligilähedanegi originaalile, pidin järelelejäänud peenema osa otsa õhemaks lihvima. Võib olla sai see remonditud liist isegi originaalile sarnane, aga nüüd on eesmine, painduvam osa originaalist lühem. Selge, et selline liistuparandus purje kuju originaalist paremaks ei tee. Ikka halvemaks. Tahaks parandatud liistud mingil hetkel originaalide vastu vahetada, aga neid ei saa ju tellida. Ei saagi aru, miks neid osta ei saa.

Kui remondiga valmis sain, tundus, et endiselt puhub. Kui aga muulide vahelt välja sain krüssatud, lõppes tuul ja sisuliselt mina enam sõita ei saanudki.

Õhtul käisime Valencias vaatamas L' Orena floral pidustusi, mis eelnevad suurele Fallas kulminatsioonile-kujude põletamisele. Meeletult rahvast, kui me pool kaks öösel rongile läksime, vooris ikka rahvamass veel linna sisse pidu pidama.

Laupäeval tuult polnud. Annika oli testisõitja ja tiksus pisut, asi oli ikka glisseerivatest tingimustest väga kaugel. Ülejäänud punt nautis samal ajal Pablo (Pablo Ania Barrachina, ESP 16) vanaema tehtud mereandidega paellat. Õhtul toimus suur kujude põletamine linnatänavatel. Seda peab ise nägema- täitsa uskumatu möll.