PaPaSlall Vol2 Pärnu Special Survival 20m/s

Selle aasta Vol2 jääb meelde ilmselt kõigile, kes ennast Pärnu randa kohale vedasid. Prognoositud tugev tuul koos lendava liivaga tekitas rannapiirdele minidüünisid ja silmad olid liivapudru täis. Meri näitas oma ürgset jõudu ja lainevaht ulatus silmapiirini. Kohale oli tulnud 33 julget kiirusenarkomaani, nendest 2 naist ja 8 noort, kelle hulljugus ei pannud põlvi väristama. SUUR, SUUR AU NEILE!

Planeeritud ajakava nihkus pool tundi edasi kuna Arvedi skuuter oli eelmisel õhtul õhtale läinud ja Andrese kummikaatriga polnud lootustki mere poole minna. Seega tuli vastu võtta otsus:

"Et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!"

Pärnu Jürka vedas suure punase palli vette otse surfiklubi eest, see eest kohtunik Karmo ja Jahe alustala Kent suundusid märgid-raskused kaenlas muuli poole, mida polnudki olemas!? Veealuse muuli kõrvale paigaldati lootuses, et jäävad suures murdlainetuses püsima 2 oranžikat suurt märki, millest pidi tekkima rada.

1. start anti 15.05 ja spiidinäljased surfarid panid täiskäigud sisse. Tuul oli aga liiga näkku ja enamus ei saanud märgile pihta :-(

Aga kuna surf on lahe, siis keegi ei kobisenud ja esimese sõidu finišiprotokolli jäi pidama vaid 13 surfihaiget. Edaspidiste startidega kõigi teadlikus tõusis, hirmud lahtusid ja adrenaliini pursked sööstsid kehasse.

Fotol: ....................... Start ja sõit käib Roland Miku juhtimisel.

Kõige eredam täht oli kindlasti Roland Mik, kellelt on ka vanadel kaladel õppida. Rolandi super stardid ja kindel sõit andsid kõrgeid kohti kõigis sõitudes ja kokku 5.koht. Randar Põld pani ennast nii vägevalt maksma, et tema lemmik slallikas kaheks tükiks poolitus. Glissipind jäi küll alles, aga vööriosa pani koos purjega minema. Nukker päev Randarile, aga see tähendab temale uue ajastu algust, sest ega lauad pole maailmast otsa saand. Loodame, et PaPa aitab hädalist!

Silma jäid samuti vanakooli mehed Lembit Sejamaa ja Jüri Kaldoja, kelle ette peaks alati kummardusega saabuma. Eesti kiireim Martin Ervin tegi sellist shoud, et startis 3.-s sõidus 2m kõrgusel õhus ja lõpetas viimase 5.-enda sõidu katapulteerudes lauast 5m kaugusele. Ässad võivad seda lubada!

5.-nda sõidu 20m/s tuuleiilid ja vihm andsid lootust, et saab veel kiiremini, aga enamus kiirendused lõppesid katapulteerudes, mida said vist kõik tunda koos sinakate plekkidega näo ja kogu kere piirkonnas. "Kahju, et rahet ei tulnud:-)"

Isa ja poeg Möldrid näitasid samuti kõrgklassi ehk, et ka Tartus on trenni tehtud. Slalli PaPa katsetas ka, aga hilinemised, mis on tal veres ei aidanud kõrgemale 11.-st kohast.

Hangluuserid on endiselt ebastabiilsed ja kohati ka labiilsed, kuigi tahtimist on kõvasti üle Eesti keskmise. Aga olen rohkem kui kindel, et luuserite rippimise aeg on järgmisel korral :-) 

 Hr. Hardcore hakkab softitamisest välja tulema ja tegi endale kingituseks 8.-9.-nda koha jagamise. Kõige suurem respekt Tiina Jürissonile, kes kuni purje purunemiseni pakkus mehepoegadele tõsist konkurentsi ja nii mõnigi dzentelmen temast taha poole jäi. See on elementaarne, see ongi viisakus ja lugupidamine õrnema soo vastu!

Erilise mulje jätsid kõige pisemad Karl-Erik Saarm

ja Pert Peterson oma südika suhtumise ja jonniga tuulis-lainesest merest jagu saada. Nad on juba päris mehed, kes alla ei anna ja nihutavad limiite. Soovin neile suurt tulevikku!

Lõpp hea kõik hea!

1. Martin Ervin / Extreme

2. Toomas Mölder / Surfhouse

3. Jüri Kaldoja / Jahe Pärnu

4. Henri Kaar / Extreme

5. Roland Mik / Surfhouse

6. Lembit Seljamaa / Pärnu

7. Andres Tammeveski / Exocet

8. Toomas Kasenurm / Jahe Pärnu

9. Aivar Kajakas / Mahe

10. Taivo Peterson / Pärnu

FOTOD Tiit Mõtus http://io.zeus.ee/tiit/PaPa2

Tulemused: http://www.slaalom.com/

Kohtumiseni Vol 3-l

Saartematk 2008

Leidsin arvutist 2008 saartematka kirjeldava jutukese. Päris lõbus surfiseiklus oli! Sellega saab tutvuda siin

Aegna Maraton

Järjekordne Aegna maraton sai selleks korraks peetud, koos satelliitvõistlusega Bacardi Fun. Kõik oli väga tore, tuult muidugi oleks võinud rohkem olla. Minu koht oli talutav, arvestades krüssus tehtud vigu. Vajusin (kohati isegi lasin meelega, et käiku hoida ja ootuses, et tuuleke tõuseb) liiga alla ja pidin pautima märgi võtmiseks. Märgis olin umbes 25. Tagasi sõites, õrn tuuleke pakstaagist, võtsin päris mitmeid kohti, kuna praktiliselt terve tee pumpasin. Tasuks 14 koht.

Üks asi jäi segaseks. Nimelt, kui lahkusin kiprite koosolekult, siis oli jutuks, et tagasi tulles kuulimunast järgmist, viimast märki ei pea võtma (ja ka sel hetkel üleval olnud rajaskeem kinnitas seda). Kuna sõitsin teiste taga ja kõik ikkagi seda märki võtsid, siis tegin seda ka mina. Kaldal teadete tahvlil nägin minu suureks üllatuseks hoopis uusi rajaskeeme. Kuidas need peale kiprite koosolekut muutuda said, on arusaamatu? Kiprite koosolekul peaks hiljemalt rajaskeem selge olema. Millegipärast oli kohtunik sellel koosolekul üsna vait ja kõik teised joonistasid tema eest rajaskeeme. Ilmselt ei teadnud ta siis veel ka ise, mis rada on ja kuidas seda läbitakse.

Bacardi Fun peeti täna tuulevaikuses. Miks neid sõite täna üldse peeti, ei tea. Aga kui kohtunik kirjutab teadete tahvlile, et tuulemiinimum on 6 sõlme, aga stardi annab umbes 2 sõlmega, siis ma küll aru ei saa, miks need reeglid on kirja pandud.

Kell 13.15 aeti meid siis tuulevaikuses merele, stardi hetkel vaibus tuul. Esimesed said esimese ringi veel rahuldavalt sõita, siis vaibus tuul täielikult. Kohtunikul oli otsuste tegemisega selgelt probleeme, sõitu tuule langedes ei katkestatud. Kohtunik seisis nagu Titanicu filmis paadi vööris ja hoidis uhkelt oma tuulemõõtjat terve sõidu vältel üleval. Midagi seal mõõta küll polnud, aga päris koomiline nägi see välja. Kui tuult ei ole, siis pole seda tarvis ka mõõta (Lümanda).

Kõige tipuks juhtus see, et kohtunik katkestas sõidu siis, kui esimesed olid finisheerunud. Miks ta seda varem ei teinud, jäi muidugi arusaamatuks, aga nüüd oleks tulnud oodata ära kontrollaeg, inimesed kaldale saata ja olekski esimene sõit kirjas olnud. Aga ei, paadis tõmmati AP üles ja kaldale ei lubatud. Mul sai sellest pullist sellel hetkel kõrini. Kui kohtunik ei suuda otsuseid teha, siis tuleb need tema eest ise ära teha. Sõitsin kaldale, kohati ujudes, sest tuult polnud piisavalt. Ülejäänud võistlejad ligunesid veel tunni jagu vees, siis saadeti ka nemad lõpuks maale.

15.30 aeti kõik veelkord vette. Tuult ikka õieti polnud, kindlasti mitte 6 sõlme. Aga kaks võistlussõitu peeti ära. Kuna ajaga läks väga kiireks (viimane start lubatud 16.00), siis selleks, et saaks ikka ka teise sõidu peetud (aga miks neid ilma tuuleta peaks üldse tegema?), anti viimane start niimoodi, et slaalomiraja esimesse märki oli nii kõva krüss, et osad svertlauad pidid pautima. Sest aega märke ümber panna polnud, aga mis siis. Mis siis, et rajaskeem näitab külgtuulerada. Peaasi, et saaks sõidud peetud. Neid kaht viimast sõitu vaatasin muidugi juba kaldalt binoklist. Kusagil on ikka mingi piir.

Huvitav, et sama ajal peetud Melgeste MM sõidud jäeti ära tuule puudusel (neil on ka sama tuulemiinimumi nõue), aga meie kohtunik mõõtis samal ajal sobilikku tuul. Siit ka soovitus Melgese meestele: homme peaksid nad kindalsti meie kohtuniku võtma, kõik laabuks. Iseasi muidugi, mis juttu Melgestel sõitjad siis räägiksid. Seda oleks vist päris valus kuulata!

Arusaamatu, miks ikkagi peab ilma tuuleta surfivõistlusi pidama. Nagu olümpiamängudel juba, kus teleõiguste ostjatele peab iga hinna eest lubatud ajal pilti müüma. Aga Bacardi Fun teleõigusi pole Vettik vist veel maha müüa suutnud ja seni võiks arvestada ikkagi sõitjate arvamusega, seda eriti Bacardi Fun formaadis. Kahju, kui Bacardi Fun võistlustelt ka fun ära kaob. Bacardit pole juba ammu maitsta saanud, las siis jääda vähemalt fun.

Kombainid merel ehk Vol1 Topu, PaPaSlall

 http://www.a4.ee/httpwww-a4-eep383

See mis reedel 30.07 Topus toimus teavad vaid need, kes osalesid PapaSlalli selle aasta 1. etapil.

Tuul puhus lõunast 6-10 m/s ja slallimeeste näod olid naerul.

Vesi-õhk 24 C

Kui windguru oli prognoosinud langevat tuuletrendi, siis seekord pani õnneks jälle mööda. Kella 14.30-ks oli rivis 41 võistlejat ja kõlas stardisignaal, kus kombainerid heinamaale kihutasid.

http://picasaweb.google.com/aunaste/PapaslallTopu2010#

Parimat lõikust tegi Martin Ervin, kes enamuse Topu lahest puhtaks niitis. Tubli heinaline on ka Henri Kaar, kellel kombain veel sissesõitmata. Üllatus-üllatus, meie rõõmurull Papa saavutas napi eduga 3-koha "Saaremaa Tuulikniiduk" John Kaju ees. Kaju kombain kiilus pika heina sisse kohati päris kinni, aga töökas noormees tegi mitmed niitmised nii head tööd, et kui kutsekomisjon kokku kutsuda võiks anda temale "Töökangelase aumärgi" ja seda kindlasti 24.veebruaril pingviinide seltskonnas.

Silma jäi oma vanemate vääriline sümbioosniitja nooruke Roland Mik, kelle stardid ja niitmine heinamaal ei jätnud paljudele ruumi. Ilusat niitmist näitasid ka Häng Gäng Luuserid eesotsas Ivar Otsaga ja ega need teisedki palju vähem ei niitnud.

TeamJahe oma tuntud sportliku suhtumise pärast püünele ei pressinud, sest teatavasti eelneva aasta PapaSlalli üldvõitja EST4 ei läbinud tänu oma SPORTkombaini suurele kubatuurile ettekirjutatud nõudeid. Ja nii ta lehvitaski stardilippudega heinamaa ülemises osas, et teised kombainerid oma tööd saaks teha.

Niitjate järjestus: http://www.slaalom.com/

Kokkuvõte: "Hea päev oli!" 5h ja 9sõitu koos kahe kosutava pausiga

Raske oleks midagi rohkemat tahta ja paremini teha:

"Kui seda heina ees ei oleks!"

Suured suured tänud kaldakohtunikele Katile Kristelile ladusa korralduse eest!

Kohtume järgmisel ja vb juba VARSTI!

TIIMJAHE