Sunday, October 18, 2009

ALOHA MAUI


Täna oli viimane MAUI surfipäev. Homme sõidame ära Oahule ja siis järgmine päev algab juba tagasilend. Prognoos tänaseks oli väga hea. Tuleb ikka kinni pidada surfarite vanast tõest, et TARK EI TORMA. Ootasin kella 13.00 ni ja siis läksin uuesti Kihei spotti. Et vältida järjekordselt dushivee joomist ja varustuse puudumist, rentisin reisikaaslastele väikese teise auto, et nad saaksid saare vaatamisväärsustega tutvuda. Terve päevane reis Hanasse oli ka neile olnud huvitav ettevõtmine. Rannas ootasid mind ees juba muhedad, eelmisest päevast tuttavad mehed. Vaatasid ookeanile ja ei kiirustanud kuhugi.


Üks vend rigas üles 5.0 ja läks merele. Sai minema ning ma otsustasin ka et lähen järgi. Rigasin 5.0 üles, lauaks eilne 105 freestile laud. Kalda alt välja aga ei saanud, kuna seal kas vaikis täitsa ära või keerutas nii jubedalt. Lisaks tekkisid eemalt madalikult ka ca 2m lained, mis murdusid just seal , kus üritasin merele saada. ca 30 minutit hulpimist aga minema ei saanud. Ujusin koos kamadega kaldale. Kohalikud ka uurisid, et WAS IT GOOD SWIMING!!!!


Soovitasid, et tuleb lihtsalt natuke veel oodata, kuni tuul stabiliseerub. Ca 1h pärast see ka juhtus. Kalda all hakkas korralikult puhuma ja siis tulid ka Prod kohale. Sõitsin ca 1h, kaldast kaugemal puhus päris kõvasti ja olin jälle kõvas ülepurjestuses. Kuna laud oli aga Weivamiseks liiga suur, siis lõpetasingi läbiväsinuna päeva. Ka käed olid päris katki.


Nautisin vaatasin veel natuke asjatundjate weivamist ja hüppamist. Eriti vahva oli üks hallipäine vanamees, kes tegi kõik võimalikke trikke. Pakun tema vanuseks ca 70.


Rendiasju tagastades soovis tsehhist pärit noormees siia vähemalt kolmeks nädalaks tulla. Peab seda soovitust järgmine aasta tõsiselt kaaluma.


Aloha


Rain

Saturday, October 17, 2009

Kihei SPOT MAUI


ALOHA

Täna oli esimene korralik surfipäev. Hommikul jõudsime veel enne tuule tulekut ära käia kohaliku kõrgema vulkaani HALEAKALA tipus. Alates 13.00 nagu kohalikud lubasid, hakkaski puhuma ja tõstis kuni õhtuni välja. Kiheis, Maui saare lõunakaldal tekib põhjatuulte puhul tänu kahele vulkaanilisele mäele ja nende vahele jäävale tuulekoridorile korralik võimenduse efekt nii et kui prognoos lubas 13 knotsi siis tegelikult oli 25 ja rohkemgi. Laenutasin asjad Kahuluist Naishi laenutusest, kus olid väga abivalmid abilised. Andsid lausa 3 purje kaasa + kogu muu vajalik varustus, k.a. trapets. Ka hind 49$ päev on täiest mõistlik.


Rigasin 5,7, lauaks Goya 105L. Alguses tundus isegi natuke vähe ja korraks proovisin ka 6,5, kuid vahetasin selle kohe 5,7 vastu tagasi. Neil siin 6,5 oligi kõige suurem puri! Tuul järjest tugevnes ning ka 5,7 oli palju mis palju, kuid kuna minu reisikaaslased olid auto ja kogu ülejäänud varustusega natukeseks ilusaid kohti läinud vaatama, siis punnitasin sellega, mis oli edasi. Vahelduseks jõin janu kustutuseks ka rannadushi vett peale, sest vesi ja joogid olid autos, mis kuskil eemal.


Kokkuvõtteks aga korralik päev kirjas. Väikesed vesivillid ka kätel. GPS max. kiiruseks sain lainelel vingerdades 43 km/h mis on nende olude kohta rahuldav tulemus. Korra oli ka väike ehmatus. Nimelt olin kaldast ca 0,5 miili kaugusel, kui nägin korraga suuri musti sabasid ja uimesid veest välja tulemas. Selgus, et tegu oli sellel ajal Hawaiile saabuvate vaaladega. Kokku oli neid kolm. Alguses võttis natuke kõhedaks, kuid jibe tuli välja ja sain ilusti kalda poole tagasi sõidetud. Igasugu muid väikeseid tegelasi oli ka mitmeid, kes enda väikest seljauime näitasid.
Eriti aga paneb kadestama hallipäiste surfarite agarus. Pakun, et vanuses 60-70 mõnusaid ja kogenud purjelaudureid, kes väga hästi sõitsid, on siin ikka palju.......
Siin on tõesti MAINE PARADIIS.
Aloha

Rain


Thursday, October 15, 2009

Aloha HAWAII Maui


ALOHA
Kuna Tarifale minna ei saanud, siis võtsin ette natuke pikema puhkusereisi. Tervitused maakera teiselt poolelt Mauilt Hawaiilt. Jõdusime reisiseltskonnaga peale nädalast California, Nevada ja Arizona ilusaid kohti ringi sõites lõpuks Hawaiile.
Ilm on ilus ja kuna tuult paaril järgneval päeval eriti ei lubata, siis võtame vabamalt. Siin on imeilus ja väga sõbralik rahvas. Eriti lahe on siin aga loodus ja kliima. Siin on väga siirad ja heatahttlikud inimesed, kellele läheb korda sinu pisimgi mure. seda saab öelda ka kogu seni läbitud USA reisi kohta. Suurim elamus oli muidugi üks kuuest maailma imedest Grand Canyon oma suursuguse . Ja loomulikult trehvasin ma seal kokku eestlastega, kellest üks oli ka nägupidi tuttav võrkpallikaaslane.

Uurisin järgi, mis siis ALOHA kohalikus keeles ka tähendab. Kasutame seda ju ka Eestis surfarite keskel.
See on: rõõmutervitus ja asutuseavaldus sellele, kelle poole te pöördute ja ka "HEADAEGA" rõõmsates ja lugupidavates toonides. Lisaks saadab seda ka eesti surfaritele tuttav käeliigutus pöial ja väike näpp välja sirutatud ja kätt vaikselt liigutades. Ka see on lugupidamise ja rõõmu märk, kus mured tuleb kõik ära unustada. Eriti armas oli seda näha kohaliku Airlinesi stjuardessilt, kui lennukist väljusime ja ta meile ALOHA naerusuul järgi saatis.

Elamise leidsin Kiheis, mis on Maui saare lõunakaldal. Tõsi suuri laineid siin ei ole, kuid seeest on flat ka tugevate tuultega. Imekaunis Sugar Beach Resot esimene korrus, ocian Front View ehk otse rõdult 20m kaugusele otse ookeani on fantastiline elamine.

Rain ja Co