Kaks päeva kehva suusailma

Tuult on olnud kahel päeval piisavalt, et unustada reisspoordid ja muu jama ning kihutada väikeste asjadega. Idatuul ei jätnud võimalusi valikuteks- Rohuneeme. Keelumärgid surfikohas on endiselt üleval, õnneks siiski jalgsi liikumist veel piiratud pole. Kohal olid ka kõrvaloleva maja ehitajad (kes jälgisid toimuvat huviga) ja mingi tädike (ilmselt omanik, sest oli suhteliselt hapu näoga). Mul on ikkagi tunne, et keegi EPL-st võiks võtta kätte ja uurida välja, kellele see teeots ja rigamisplats kuulub ja lihtsalt suhelda ja midagi kokku leppida. Praegu piisab ühest konfliktist ja ala suletakse liikumiseks (kui siiski on tegemist eramaaga). Aga see selleks, olen sellest juba korduvalt rääkinud.

E: Peale läksin 5,7 ja 99 Skate-ga, tuul oli puhanguline, aga sõita sai. Õhtu poole tõstis ka tuult ja kõik hakkas tunduma liiga suur. Seega otsustasin panna väiksed asjad (väikesed asjad tahavad ju ka sõita), 4,7 ja Beast 76. Paar otsa sain korralikult käima, kuigi endiselt pagitas ja kohati olin munadeni vees. Aga siis, loomulikult kui olin kaugele välja sõitnud, tekkis tuules paus. Ja ma ei saanud muud teha, kui veestarti ja siis jälle vaikselt aga kindlat vette sisse. Tulemuseks vajusin alla Lennarti poolsaare otsa juurde. Kui siis veel kalavõrku jalgupidi kinni jäin, otsustasin jama lõpetada ja kaldale lasta. Ja sinna ma siis ka jäin, kalda all puudus tuul. Kuna neeme otsas olid päris kihvtid suured kivid, millest laine päris uhkelt üle lõi, siis kamade tervise nimel ei saanud ma tähelepanu pöörata veealustele kividele ja kui lõpuks kuivale sain, olid jalad verest punased. Ootasin mõnda aega tuule tugevnemist, aga midagi ei muutunud. Peale selle, et päris külm hakkas. Ja nii ma üle kivide kamadega astuma hakkasingi. Minna tuli vastu tuult ja see oli päris valus minek. Selgus, et ka maa peal on võimalik varbaid vastu kive katki lüüa. Ikka samm ja kivi ja varvas. Bloody Meri- surf on vahest päris valus!

T: Kuna Niki ja teised vähem kuulsad ilmatargad lubasid kõva laksu idast, siis ka täna Rohuneemes, juba alates kl. 14. Kohale jõudsin täpselt sellel hetkel, kui kõik sõitjad kaldale ronisid- tuul oli väikeste asjade jaoks liiga auklikuks muutunud ja puhus ka lahte liiga sisse. Seega otsustasin minna ja proovida minu jaoks uut kohta Randveres. See otsus ei tulnud küll kergelt, sest peale Rolle on kõik seal alati tünga saanud. Kohale jõudes paistis ilus rull kalda all ja kaugemal ka justkui ilus tuul. Asjad üles ja peale! Aga tuult kalda all enam polnud ja nii ma seal lainete vahel tiksusin edasi ja tagasi, tuuleni seekord ei jõudnudki. Ilmselt oli Niki jälle tsükloni tsükliga segamini ajanud.

Surf pole matemaatika ja idakaarte tuultega valem- kaks päeva kehva suusailma = kaks päeva mõnusat surfi – alati ei kehti.