Meri vabaks!

Talv on tore aeg. Saab suuski määrida ja muidu pimedas olla. Aga pimeduse katte all sünnib muudki. Ilmselt on paljud, mina kaasaarvatud, märganud, et Rohuneeme randa viivale teele on talvega kerkinud sissesõidukeelu märgid. Võib olla ongi tegemist eraomandiga, kuigi maa-ameti andmetel on tegemist tükiga suuremast transpordimaast. See aga polegi oluline, asi on minu arust ühiskondlikus suhtumises (ja reageeringute puudumises) sellisesse liikumispiirangute kehtestamisse. Kuna keegi väga selliseid omavolilisi liikumisalade piiramisi ei kontrolli, siis on üleüldine moraal selline, et kui sul on mereäärne kinnistu, siis kindlasti pead piirama kaldale ligipääsu. Ja kui sa seda ei tee, satud automaatselt lollikeste nimekirja. Tean ise paari muidu mõistlikku inimest, kes sellist teguviisi harrastavad. Kui neilt selle kohta küsida, siis heal juhul vaadatakse sind arusaamatu pilguga või saadetakse lihtsalt perse.

Meetodeid kuidas liikumist piirata on erinevaid. Lisaks keelumärkidele püstitada tara vee piirini, tõmmata merest algav kraav, pidada mere poole avatud aias lehmasuurust peni või kasvõi kasutada turvateenust. Eriti radikaalne näide on Rohuneeme tipus isandate Meride meetod, kus turvamehed on palgatud maksumaksja raha eest ja kui sa siiski oled piisavalt kangekaelne ja otsustad turvamehi ignoreerida, siis hoiatatakse sind kurja koera eest. St. kallasrada justkui oleks avatud, aga tegelikult ei saa seal liikuda. Mulle rehepapid ei meeldi!

Seega, Meri vabaks! Kuigi hetkel on selgusetu, mis ma sellega mõtlen. Igatahes tundub praegu, et alustuseks võiks EPL kaudu avaldada survet kohalikele omavalitsustele olulistele surfikohtadele ligipääsu tagamiseks. Peale Rohuneeme tean ise mitut kohta, kus sellega on probleeme. Seega prooviks alustuseks kaardistada need probleemsed kohad ja vaadata, mis teha annab. Seega, kui sul on sellistest kohtdest infi, paluks seda jagada- kas läbi teamjahe blogi või näiteks mailiga andres@celecure.com . Kõige parem oleks info koos fotodega. Vot nii!

Infoks:

Omavalitsuste kohustus on tagada ligipääs kallasrajale üldplaneeringu ja detailplaneeringutega. Asjaõigusseadus lisab, et kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Kallasrajale ei laiene asjaõigusseaduse piirang, et füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku kinnisasjal, mis on piiratud või tähistatud, ei või omaniku loata viibida. Kallasrajal tohib käia nii päeval kui öösel.

Veeseadus§ 10.

Kallasrada

(1) Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba.
(2) Kallasraja laius on:
1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit;
2) teistel veekogudel 4 meetrit;
3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda.
(3) Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara.
(4) Avalikult kasutataval veekogul puudub kallasrada:
1) sadamas;
2) tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas;
3) enne asjaõigusseaduse jõustumist õiguspäraselt kallasrajale püstitatud ehitisel;
4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaamaehitisel;
5) kalakasvatusehitisel;
6) hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel peab kallasraja sulgeja kinnise territooriumi tähistama ja võimaldama kinnisest territooriumist möödapääsu.
(6) Vähima vajaliku teeninduspiirkonna määramine toimub läbi detailplaneeringu, mis kooskõlastatakse asukohajärgse maakonna keskkonnateenistusega.