Gruissan ja tramontane

Defiga on siis selleks aastaks ühelpool. Homme jõuame koju. Tuult jagus! Sel aastal osales võistlustel viis eestlast, kellest John Kaju saavutas väga hea 35. koha üldarvestuses (kokku osales 1133 võistlejat). Arvestades, et siinsed olud erinevad Eesti oludest kardinaalselt (maatuul tugevusega 12-20 meetrit, puhangud kuni 25, mis tõstab üles väga ebameeldiva ning harjumatu murdlainetuse ja kuna tuuletugevus on muutlik, siis on raske sobivat varustust valida), on see väga tubli saavutus. Ilmselt jäi ta soorituses ka varu, sest alles viimases sõidus, mis kahjuks katkestati, sai ta varustuse korralikult lendama. Ilmselt tasuks tal saadud kogemused tuleval aastal veelgi parema tulemusena realiseerida.

Minu enda Defi jäi sel korral lühemaks, kui plaanisin. Esimene sõit algas kehva stardiga, aga kuna varustuse valik õnnestus päris hästi, siis oli kiirus täitsa tore. Tagant tulemise suurim pluss seisneb asjaolus, et saab väga paljudest mööda sõita. Tuule kurss oli pisut liiga põhjast ja seelle tõttu oli tugev krüssukurss vasakul halsil. Kahjuks ei läinud ma mõlemal korral märki välja (päris hull, kui oled 10 km krüssanud ja märgist jääb vaid mõnikümmend meetrit puudu. Õigem oleks öelda, et märgist jäi puudu paar sentimeerit- uime). 388. koht oli arvestades neid vigu täiesti korralik.

Teises sõidus tekkis kokkupõrke vältimisel olukord, kus minuga vastaskursil paremal halsil (ja seega sõidueesõigusega) sõitja, üritas väga tugeva nurga all märgile krüssata, muutis järsult kurssi ja keeras mulle peale (mida ta ei oleks tohtinud teha, ilmselt aga juhtus see kogemata, võib-olla läks uim spinni vms.) ja kokkupõrke vältimiseks pidin järsult allatuult keerama. Sattusin vees hulpivate sõitjate vahele, sain küll kiiruse alla, aga siiski õnnestus ühele veealusele mastile pihta saada. Tulemuseks korralik katapult, väänasin ja põrutasin käe pisut ära ja sellega saidki minu jaoks Defi sõidud läbi. Õnneks midagi katki pole, vasak käsi ei ole päris valge inimese oma.

Üleüldse on sel aastal vasakutele kätele ebasoodne aasta. Toomas väänas samuti oma vasakut kätt nii hästi, et ei saanud võistlustest osa võtta. Andres Kask vigastas vasakut kätt ja -abaluud ning on juba kaks nädalat lapsehoidjana tegutsenud. Andrese kokkupõrge oli kõige imposantsem, Prantsusmaal on juba liikvel vanasõna: "Mieux porter le casque lorsque vous rencontrez Kaskque"

À toute à l'heure!