Pühapäeva hommikul nägin aknast päris korralikult kõikuvaid puude latvu. Tundus päris hea surfiilm olevat, aga kuna plaanis oli hoopis Viru maraton, siis selline vaatepilt erilist vaimustust ei äratanud. Nagu arvata oli, tuiskas täiega. Juba koheljõudmine kujunes päris huvitavaks. Nimelt oli enne Mõedaku suusakeskust põldudevaheline tee kinni tuisanud. Ja nendes tuisuvaaludes ukerdasid julgemad neljaveoliste autode juhid. Paraku küll edutult. Läks päris kaua aega, kuni lumesahk tee lahti lükkas ja teelt eksinud autod kraavist välja sikutas. Tuisk oli endiselt nii tugev, et hetk tagasi lahtilükatud tee polnud auto aknast nähtav. Nii õnnestus veel viimasel 400 meetrisel teelõigul kaks korda teeäärsesse valli kinni sõita (olin kolonnis kõige esimene ja sõitsin roolitunde järgi- kui hakkas kiskuma keerasin vastu). Õnneks jõudsid taganttulijad mu mõlemal korral teele tagasi lükata. Parkisin auto alles 10 minutit peale ametlikku stardiaega, õnneks selgus, et korraldajad olid stardi pool tunnikest edasi lükanud. Nüüd läks päris kiireks, pidin jõudma võistluskeskusse, riided pakihoidu andma, numbri kätte saama ja suusad A&T kuttide käest võtma. Stardi hetkel panin alles suusk alla, seega, startisin päris lõpust. Edasi läks kõik juba lõbusamalt, suusk lippas väga hästi, vaatamata täis tuisanud rajale. Esimesed kaks kilomeetrit kuni esimese arvestatava tõusuni, tulid muidugi päris aeglaselt, kolonnis liikudes, ajaks 15 minutit. Edasi sai juba sõitma hakata, päris oma tempot sai teha aga alles pärast esimest joogipunkti. Tunne oli väga hea, ja järjest paremaks läks, kui järjest väiksemad numbrid vastu tulema hakkasid. Viimaste kilomeetritel jõudsin tempot hoida ja lõpus isegi tõsta. Lõputõusudel möödudsin kustunud sõitjatest zombide pikast reast- kohal! Ajaks 3:07, mitte midagi erilist. Aga sellest võiks vist umbes 15 minutit maha võtta (esimeste kilomeetrite sabas seismiste ja möödumiste arvelt), kui oleksin oma stardigrupist startinud. Ja see oleks juba arvestades ilmaolusid päris hea aeg olnud.
Suur tänu A&T määrdemeestele. Huvitav on see, et seni olen suuski lasknud võistlusteks määrida ühes koduteele jäävas spordipoes. Aga sealt olen alati saanud mingi jama, viimati nädal tagasi Palivere maratoniks sain vist võistluste üldse kõige kehvemini libisevad suusad, kuigi nad väidetavalt panid pulbrit jne. Polnud ka kõige keerulisemad olud. Ei taha siiski veel midagi halba arvata. Proovin veel paar korda A&T määrmist ja kui nad ka edaspidi sama head tööd teevad, siis annan teada ka selle poe nime, kus ma seni oma suuski olen määrinud. Seda enam, et A&T hind oli 35 EUR senise 50EUR vastu.
