Aastad mööduvad, tuuled pöörduvad...

... aga õnneks on meil KENT!
Kent õnne Sul juba on ja tänu Sinule ka meil!
Seepärast soovime kogu tiimi poolt Sulle tervist ja ikka seda pealehakkamist, millest meil enamusel puudu jääb. Samuti, et sigar suitseks ja kaart käiks.

Vähestel veab mängus, aga meie tiimil on vedanud, sest meil on KENT!
Palju kordaminekuid ja jonni!

Otsime kohtunikke

Nagu paljud teavad, toimub juba teist aastat järjest surfarite seas väga populaarseks kujunenud Papaslall slaalomivõistluste sari (www.slaalom.com). Vajame nende läbi viimiseks abijõudu, et korraldus veelgi ladusam oleks- otsime kohtunikebrigaadi kaldakohtunikku, kelle ülesandeks oleks finishite registreerimine ja teadete edastamine korraldajate ja kaatrikohtuniku vahel ning kohtunikku, kelle ülesandeks oleks assisteerida kaldakohtunikku finisheerimisel ja sisestada tulemused jooksvalt arvutisse võistluse käigus.

Võistlused toimuvad viiel päeval suve jooksul. Meie poolt on töövahendid ning töö leiab loomulikult ka tasustamist. Kui arvad, et sul oleks selleks aega ja tahtmist siis anna sellest teada: andres@celecure.com, võtame ise ühendust ja räägime asjast täpsemalt

Ülestõusmispüha ja viimselumepäeva laupäev

Jürka kutsus Jõulumäele suusatama, sest seal peeti täna viimase lume suusavõistlust. Kuna Annika ja Anu lubasid ka kaasa tulla, siis otsustasin minna. Hommikul pool kaheksa oli see neil muidugi meelest läinud. Et on ülestõusmispüha, siis varakult ärkamine sobis ja nii olingi 9.45 Jõulumäel. Jürka oli registreerimise juba ära teinud ja nii sain 10 rahulikult startida. Distantsiks siis 37 km ehk 10 ringi Jõulumäe ümruses. Kahjuks ei jõudnud suuski määrida, läks kiireks, sel korral siis määrdeta suuskadega (no wax suusad saabki nii, et sõidad, aga ei määri).

Pärnakate auks ja kiituseks tuleb kohe märkida, et vaatamata suurele sulale ei olnud nad kompromissidele läinud ja kõik Jõulumäe tõusud olid kenasti sisse võetud. Tänasele päevale sobilik Kolgata tee, valu ja kannatustega läbi sulalume. Risti ei pidanud kandma, aga olin liiga paksult riides ja higi jooksis vägevalt. Pärast kolmandat/neljandat ringi saigi see mulle saatuslikuks, lihtsalt ei jõudnud sellest pudrust ülesmäge läbi libistada. Eriti raske oli suusasilla peale tõus kõige pikema tõusu lõpus- seal oli sula kõige vingem. Kui esimesed kolm ringi oli rada veel OK ja suutsin isegi kella järgi tempos sõita, siis viimased kolm olid lihtsalt kulgemine finishi poole. Aega läks, aga lõpuks olin kohal- aga kui palju, ei tea. Oma kella järgi kusagil 2.35-2.40 kanti. Jürkal (ja paljudel teistel) olid vist samad probleemid ja ta sõitis ka vastavalt minuga samas tempos, suusastaadionil saime igal ringil kokku. Jürkalt sain kaela umbes 300 m. Võitja aeg oli vist ka 2 tunni kanti, mis peegeldab tänaseid tingimusi. Tundus, et päris paljud jätsid sõidu pooleli, lõpu poole oli rada päris tühi. Kodus vaatasin ka suusapõhjasid, rajalt kogunenud sodi koorus rullidena alt- varasematest määrimistest pärit parafiinijäägid olid seda väga edukalt rajalt kogunud.

Lumega on selleks aastaks vist ühel pool. Tahaks juba vette.

Halleluja!