Tarifa kutsub taas: Jahe Camp 2009

Esimesed sügiseselt jahedad õhtud meenutavad, et mitte igal pool ei lähe vesi septembris külmaks. Team Jahe surfilaager Tarifal toimub taas ning kõik sõbrad-tuttavad on oodatud ühinema. Tänaseks on selge niipalju, et esimesed tiimi liikmed saabuvad Tarifale juba 15.-16. septembri paiku, et jälgida, kuidas Nordea Vabastiili tiimi poisid Tarifal toimuval EFPT etapil stardivad.

Pisut pärast EFPT võistlusi jõuab Tarifale Team Jahe surfibuss, kuid käru suurus, kaasa võetavate kamade hulk ja kamade transpordi hind on veel lahtised, huvilised, jälgige meie veebi. Viimased laagrilised lahkuvad Tarifalt ilmselt oktoobri teises pooles, nii et rohkem kui kuu kestel peaks iga Team Jahe liige, sõber ja fänn endale sobiva aja ja seltskonna leidma.

Suure bussi võimalus, tundub, on tänaseks Masu ja Täpe nahka läinud ja igaüks peab ise vaatama, kuidas kohale jõuab. Muutunud majandusolukorras on pisut kerkinud ka odavlennufirmade lennupiletite hinnad ja täna ei oskagi veel öelda, milline on kõige soodsam viis Tarifale jõuda. Üks variante on Eesti Purjelaualiidu ja Horizon Traveli koostöös soodsalt otse Tallinnast Malagasse lennata. Tõsi, siis tuleb Malagast sebida katuseraamidega rendiauto ja Malagast Tarifale jõuda, aga see on juba pisiasi.

Võib ka selguda, et kõige odavam tuleb suure pere või seltskonna peale siiski autosõit ette võtta, sest vanasõna "raha on aeg" peab paika ka majanduskriisi tingimustes ning kui mõnel enam tööle kiire ei ole, siis surfikoormaga läbi Euroopa kulgemine on päris tore viis ootamatult tekkinud vaba aja sisustamiseks.

Ka majutuse osas ei ole sel aastal konkreetset diili veel tehtud. Suure tõenäosusega asub enamus seltskonnast jällegi juba tuttavasse kämpingusse Las Dunas ning küllap saab raskel ajal seal suurema seltskonna pealt ka mingi soodustuse, kuid ööbida võib mujalgi, eks turistide puudus on igal pool hindu korrigeerinud.

Nii et variandid on võimalikud, kuid Tarifa laager jääb. Muidugi võib alati Team Jahe liikmetele kirjutada ja küsida, kuis siis om. Või jätta oma küsimus ja kontakt näiteks meie veebi kommentaaridesse. Näeme Tarifal!

Tarifa pildid

Pilte ja videot tegid seekordses Tarifa laagris mitmedki. Kui need kuhugi üles saavad, paneme siia ka lingid.
Jaanuse tehtud Tarifa fotod leiab Jaanuse albumist.

Camping Las Dunas vargabande rikkus Tarifa laagri

Tahaks kirjutada Tarifa päikesest ja tuulest, super-surfipäevadest ja meeleolukatest laagriõhtutest. Või väljasõitudest Andaluusia loodus- ja kultuuriväärtuste juurde. Kirjutaks headest sõpradest ja maitsvast veinistki. Aga ei saa, sest viimane elamus laagrist oli nii sitt.

Nostalgia pärast valitud majutusasutus Camping el Jardin de las Dunas osutus halvaks valikuks. Väga mitmes mõttes. Hinnad olid vaatamata suurtele allahindlusprotsentidele siiski üsna kallid, neli telkijat saanuks telkimistasud kokku pannes linnas korteri võtta. Randa on Las Dunas’est pikk maa, eriti kui vaja mitu lauda-purje randa kanda. Kämpingu territoorium oli räpane, turvamehed ülbed, ebaviisakad ja tüütud. Kahes majas lõhkesid kuumaveetorud, internet puudus pooltel päevadel.

Kakahunniku kukutas tordi tippu aga lahkumispäev. Nimelt toimus nädal enne laagri lõppu väike intsident, üks turvameestest otsustas pisut külastajate järelvalveta jäänud asju endale võtta. Muidugi raaliti kiiresti välja, kes ja millal asjad võttis ning ega kämpingu juhtkond suurt vastu ka ei puigelnud. Jah, turvamees tõi asjad siia, et nendega midagi ei juhtuks, seletati receptionist. Aga millal tagasi saab, ei osanud keegi öelda. Ka eestlastele „soodsad” tingimused välja kaubelnud endine kämpingu töötaja Merrit seletas, et jah, seal kämpingus nii käibki, et turvatöötajad varastavad külastajate asju, kuid et politseinikud on kämpinguomaniku head sõbrad, siis polevat avalduse tegemisest mingit kasu, tulevat hoopis püüda läbi rääkida.

Käisime siis iga päev küsimas, et kas on selgunud, kus kadunud asjad on, aga alati öeldi, et seda inimest, kes teab, parasjagu pole. Sõbralikult soovitati hiljem tulla ja kui vajalik inimene kohal oligi, väideti, et tegelikult on veel keegi hoopis järgmine, kes teab. Nii lahkumispäevani, kui otsustasime, et enne raha ei maksa, kui asjad tagastatud. Kuid siis saabus kohale Merrit, kes soovitas raha ikkagi ära maksta ja lubas pärast seda aidata kadunud asju kätte saada. Maksimegi. Kuid seejärel ütles Merrit, et leppige kaotusega ja ärge hakake probleeme tekitama, sest politsei on igal juhul kämpingu poolel.

Tõenäoliselt oli Merritil õigus. Endise Camping Las Dunas töötajana teab ta neid asju kindlasti paremini. Ning arusaadavalt ei olnud tema huvides hakata tülitsema majutusasutusega, kust tal saada komisjonitasu üle 70 eesti kliendi toomise eest. Justnagu kompensatsiooniks kahju saanud klientidele palus Merrit administraatoril meie arves lahkumispäeva mitte arvestada, seega saime „kingituseks” tervelt kahe inimese ühe päeva telkimistasu.

Tegelikult oli see mulle tuttav lugu, mõni aeg tagasi elasin midagi sarnast läbi ühe teise Hispaaniasse elama läinud eesti blondiiniga asju ajades. Teadmine, et ohver peab kindlal päeval kodumaale tagasi minema ega saa sealt enam oma huvisid kaitsta, teeb röövlite elu lihtsaks. Isegi ilmselgete juhtumite puhul tuleb pättidel lihtsalt ohvrit rahustada ja oodata, kuni lennukirattad rajalt õhku tõusevad ning probleem ongi minema lennanud. Seepärast oli meie suurim viga Merritit uskuma jääda ja kämpingutasu ära maksta. Sest samuti nagu ei saa kämpingutöötajate varguse ohver kodumaalt enam oma vara tagasi nõutada, ei tasu kämpingul hakata tegelema külma arve rahvusvahelise sissenõudmisega.

Seepärast soovitan edaspidi Camping el Jardin de las Dunas vargakampa vältida ning öömaja ise korraldada. Tuleb odavam, mugavam ja kokkuvõttes jääb ka meeldivam elamus.

Tarifa laagris saartematka radadel

TeamJahe Tõusulaine aasta viinakuu viiendamal päeval sai suurema viinata teoks Tarifa-laagri suursündmus – Bolonia-matk. Tõsi, eelmise õhtu viinad takistasid üksikuid heledate favoriidipükstega sportlasi starti jõudmast.

Start anti kell 13.15 ning rajale asus TeamJahe laiendatud koosseis: tempot aitas teha „Kõige Kiirem Jaanus” EST975 ning surfitüdrukute rollis astusid üles Annika ja Lisette. Purjed 5.0 kuni 6.4 ning lainete lamedamaks sõitmiseks kaasas Karmo vana hea kuulikindla saartematka-Techno. Laine ja tuul siiski hüperhulluks ei läinud, sest valiti allatuul ja tavaline kohalik Levante. Tarifalt Boloniasse sõit seega puhas downwind, kokku alla laskmist umbes 8 km jagu. Alguses ei saanud käima, pärast ei saanud pidama, esimesed paarsada meetrit tuli Las Dunase alt välja tiksuda, siis aga läks sõit edasi täies glissis. Et lõbu liiga ruttu läbi ei saaks, kasutati „downwind interruptus” meetodit ja päris bakstaagi asemel valiti leebemaid allatuulekursse. Mis lubas kõikvõimalikes laineoludes ohtralt jibesid loopida ning vahepeal Punta Paloma ilusaid randu imetleda.

Kõige Kiirem Jaanus tegi tempot, aga kuna sõit polnud tegelikult kiiruse peale, võitsid hoopis need, kes aeglasemalt sõitsid. Papal, kel igaks juhuks rosinad taskus, õnnestus koguni boksipeatus teha, mille käigus ta tutvus kohaliku elanikkonna, loomastiku ja taimestikuga. Eriti huvitasid teda laialehelised taimed, millel head pühkimisomadused ja võimalikult vähe okkaid.

Esimesed randujad Bolonias fikseerisid sõiduajaks 50 minutit ning bussidega vastu tulnud tehnilise toe tiim tervitas maabujaid värske vee ja aplausiga. Järgnes senise laagri parim surfipäev Bolonias, autodel saabusid ka värvilisemate pükstega sportlased. Tuul püsis, vesi oli soe ning pühapäeva puhul oli avatud ka Bolonia ranna eelviimane restoran.


Fotol: Bolonia-matka team, tehniline abi ja fännklubi VIP-baaris esitlust jälgimas

PS1. Rohkem fotosid ilmub Jaanuse saidile. Jälgige jutukat.
PS2. Pärast Raini lahkumist pole lobisemiseks aega jäänud, tuul on olnud vaja ära sõita. Polegi nagu midagi kirjutada. Iga ilma 5.7 ja üksikutel karmimatel hetkedel 4.2.

Esimesena kohal, esimesena tagasi

Jõudsime meie neljase reisiseltskonnaga Tarifale 19.09.08 ehk esimestena. Käru kamadega oli veel teel. Laupäeva pealelõunaks olid kamad ka kohal ning tuli kohe vette minna. Puhus korralik Levante ning 5,4 oli kohati palju. Mõnusat sõitu jätkus mitmeks tunniks. Nii see 10 päeva mööduski ja täna taas Tallinnas tagasi. Kuna "hooaeg" on Trifal läbi, siis valitses rannas täielik kaos. Suurim peavalu olid algajad lohetajad, kes süüdimatult potsatasid oma suuri kilekotte otse teistele pähe. Nägin mitutut kinniteibitud kõrvadega nukrat inimest rannal jalutamas. Lohenöörid lõikavad kui noad. 27.09 oli taas korralik ilm. Päevale jättis pitseri üks algaja kohalik lohenaine, kelle päästsin sisulisest uppumisest. Olin just tulnud kaldale, et purjet reguleerida kui näen, et keegi ca 30m kaugulsel rannast meeleheitlikult "HELP" karjub. Kuna vesi läheb kohe sügavaks, siis sain aru, et on probleem. Kohe kamad kaldale ning ujusin talle appi. Tüdruk oli täielikus paanikas. Klammerdus mulle külge. Ju siis oli ka viimane hetk. Vedasin ta vetelpäästja kombel seljatagant kinni hoides kaldale ja vabastasin lohenööridest. Kohe oli rannas ka abilisi juures, kes kohalikus keeles teda siis abistama ja eluvaimu taastama hakkasid. Minu missioon sellega lõppeski. Loodan, et ta jäi tervise juurde, kuigi rannas oli ta täiesti shokis, nuttis ja oli arvatavasti ka õnnelik oma pääsemise üle. Loodan, et see ei jää tema viimaseks surfikogemuseks. Tarifal puudub igasugu turvaabi, mistõttutuleks kaugemale merele vähemalt kahekesi minna. Kokkuvõttes väga huvitav nädal. Ükski päev ei jäänud vette minemata, kuigi tuult oli loodetust vähem ning põhiliseks purjeks osutus 7,3 Daytona ja JP 111L laud. Õhtuti koos sõbra Ülo alias Jussiga sai mõnikord ka kitarre plinnitud ning tänu Kendi eestvedamisele pidasime liivadüünides ka öist piknikku. Pühapäevaks s.o. 28.09 oli meie surfisõpru kogunenud laagrisse koos peredega kokku üle 50 inimese. Mõnus surfi paradiis! Laagrisse jääjatele tuult ja turvalist surfi ning head suve pikendust. Pildil Teamjahe kohalik esindus. Papa oli ka aga tema puhkas.
Mõned pildid reisist leiad siit: http://live.hot.ee/gallery/show_gallery?id=839723
Rain

Koht päikese all on taas hõivatud

Team Jahe surfiklubi Tarifa rannal on avatud.

Tõsi, häid tuuli on jagunud ainult parimatele, kuid asi paraneb iga päevaga.