Armeenia raadiolt küsitakse; "Kui purjelaualiit on laudurite katusorganisatsioon ja meie aastamaksu sees on ka numbrilitsents, siis miks peab veel eraldi mingi EJL litsentsi tegema? Ma saan aru, et EPL maksab ka oma katusele EJL-le liikmemaksu jne"
Jah, päris põnev küsimus! Miks see siis ikkagi nii on korraldatud?
EOK mõistes on kogu purjetamise spordialaliit Eesti jahtklubide liit (EJL), seega kogu riiklik rahastus (mis laekub suures osas riikliku tegevustoetusena ja hasartmängumaksu nõukogu jagatavate toetustena), mis liigub läbi olümpikomitee purjetamisaladele, k.a. purjelaud, kanaliseeritakse EJLi. EJL omakorda jagab noortespordi raha otse koolidele ja klubidele, vastavalt klubide suurusele ja noortetöö edukusele. Samuti liigub läbi EJLi kogu olümpiaspordi ettevalmistusraha. Ehk kogu olümpiapurjetamine on antud jahtklubide liidu kureerida. EJL lasub sellest tulenevalt kohustus korraldada ka olümpiklasside ja -ettevalmistusklasside meistrivõistlusi. EPL on teinud kokkuleppe, et ka Formula ja Foil rajasõidudistsipliinide Eesti meistrid selgitatakse EJL võistuste raames. EPL maksab EJL liikmemaksu, et tagada oma liikmetele osalemisvõimalus EJL võistlustel (vastavalt EJL põhikirja punktile 7.1)
Aga miks on Formula ja Foil ikkagi EJL all?
Formula ja Foil on oma olemuselt samuti rajasõidudistsipliinid ja seega saab neid korraldada sarnases formaadis, mis on EJL regatid. Kuigi sõitjaid nendes klassides napib, on EJL võimaldanud need klassid liita oma võistlustele- kuna paljud kulud jagunevad kõikide osalevate klasside vahel, siis pole lisakulu kuigi suur. Kui EPL neid ise korraldaks, siis selleks, et majanduslikult välja tulla, tuleks väga paljudes kohtades kvaliteedi arvelt mööndusi teha- kohtunikud, -paadid, turvamine jne. Muidugi oleks võimalik, et EPL maksaks nende võistluste korraldamiseks peale- aga katsu sa leida sponsoreid võistlustele, kus osaleb maksimaalselt 5-10 võistlejat.
Formula ja Foil on üldiselt täiskasvanute klassid. On väga oluline, et paadipurjetajatest noored neid näeksid ja kaaluksid võimalust edaspidi nendega tegeleda. On küllalt näiteid, kus purjetamise noorteklassist väljakasvanud sportlased jätkavad purjelauaga- Roland Mik, Peeter Kask. Ka see on oluline argument, miks need klassid on täna EJLi sarjas
Mõned osavamad matemaatikud on läbi viinud keerulised liitmistehted ja on järeldanud: "Võistlusel osalejale on kogukulud ikka räme kirves"
Tõesti, ei saa öelda, et osalemine oleks odav. EJKl regatil osalemiseks tuleb soetada hooajaks võistluslitsents (15 eurot), kolmanda osapoole vastutuskindlustus (18 eurot) ja ära maksta regati osalustasu (30 eurot), lisaks peavad osaleja olema ka EPL liikmed (30 eurot, noortele ja klubide liikmetele 15 eurot). Kokku siis esimesel regatil osalemiseks tuleb välja käia 78 eurot, järgmistel regattidel osalemiseks aga vaid osalustasu 30 eurot, Kui osaleda kõikidel võistlustel, siis tuleb ühel etapil kogukulu 46 eurot. 17. veebruaril 2019 toimuva Tartu Maratoni osalustasu on 55 eurot (soodusregistreerimisel mitu kuud ette), edasi aga isegi kuni 110 eurot. Tartu Maraton on ühepäevane üritus. Väga kallis mustikasupp, kui jätta valemist välja saadav emotsioon.
Lisaks annab EJL võistluslitsents ka õnnetusjuhtumikindlustuse võistlusspordiga tegelemiseks ja seda nii Eestis kui välisvõistlustel. Kui võtta eraldi reisikindlustusele (10 eurot/nädal) lisaks kindlustus, mis kehtiks ka võistlustel, siis nädalalne kindlustusmakse otse kindlustusfirmast on lisakulu 65 eurot (poliisi hind nädalaks kokku 75 eurot, iizi.ee). Seega oleks mõistlik EJK võistluslitsents soetada isegi neil, kes ei osale EJL võistlustel, aga võtavad osa välisvõistlustest.
EJK võistluslitsentsi kindlustustingimused:
1. Kindlustatud on võistluspurjetajad/purilaudurid, jääpurjetajad ja lohesurfarid, kes omavad EJL võistluslitsentsi ning osalevad Eesti Karikasarja võistlusetappidel, Eesti Meistrivõistlustel ning välisvõistlustel.
2. Kindlustuskaitse kehtib ainult purjetamisvõistluste ajal ning võistluseelsel ajal võistluspaigas kuni 7 päeva enne võistlusi.
Aga hea küll- kas ikkagi saaks odavamalt?
Täna on purjelauasport suurte ümberkorralduste lävel: “Üks tont käib ringi mööda maailma- foilitont! Kuna me täpselt ei tea, kas ja millal Foil hakkab purjelauaklassina prevaleerima, oleks täna väga keeruline planeerida eraldi võistlusi. Selge on see, et Foil on juba täna oluliselt vähendanud huvi muude rajasõidudistsipliinide vastu- näiteks oli SMS regatil vaid 2 Formula sõitjat. Sellises olukorras oleks EPLil majanduslikult keeruline iseseisvalt võistlusi korraldada. Ühepäevase võistluse korralduskulud on ligikaudu 800 Eurot, kahe osalejaga võistluse osalustasu peaks siis olema 400 eurot.
Kui Foili klass täna planeeritaval kujul realiseerub (ehk vaikse tuulega sõidetakse Foiliga rada, aga kõva tuulega slaalomit), võib juhtuda, et selline uus formaat on nii erinev jahtklubide võistluse formaadist, et tuleb hakata ise vastavaid võistlusi korraldama. See saab siiski aktuaalseks vaid juhul, kui on piisavalt osalejaid. Kahele-kolmele Foilisõitjale ei hakka EPL ilmselt kunagi tiitlivõistlusi korraldama.
Kui Foilst saab olümpiaklass, siis tuleb samamoodi kaaluda nende korraldamist koostöös EJLga- lähtuvalt eelnevalt öeldud kaalutlustest.
EPL võiks ju Jahtklubide liidule võistlustega seotud litsentsid, kindlustused ja osavõtutasud kinni maksta!
Oleks ebaeetiline need kulud kinni maksta teiste liikmete arvelt- EPLil on täna ligi 200 liiget, EJL regatil osaleb neist umbes 20 (SMS regatil eelmisel nädalavahetusel osales 18 sportlast kõigis purjelauaklassides kokku). Nende osalustasude katteks kuluks aastas 2400 eurot (umbes 15% eelarvest).
EPL toetab rahaliselt nende võistluste korraldamist, mis pole EJL korraldada- Slaalomi sari (toetus korraldusele 1200 eurot/aastas), Fun sari (1000 eurot)- seda just selleks, et need võistlused toimuksid kvaliteetselt ja ei oleks osalejatele harjumuspärasest kallimad (umbes 30 eurot võistlus)
Olümpiaklassi ja -ettevalmistusklassi sportlasi toetab EPL samuti, aga teiste instrumentidega. EPL toetab noortesporti varustuse toetusega ja rahvusvahelistel võistustel osalemisel ka perspektiivikamatele võistlejatele osalustasu kompenseerimisega. 2018 planeeritud kogukulu nendele tegevustele on umbes 5000 eurot, mis täna moodustab märkimisväärse osa EPL eelarvest. Seda on pea kaks korda rohkem, kui EPL liikmed maksavad liikmemaksu. Loodetavasti kannab EPL töö sponsorite ja toetajate leidmisel edaspidi veelgi rohkem vilja ja me saame suurendada toetusi noortespordi arendamiseks.
Elus on ikka nii, et head asjad pole tasuta. Loodetavasti kompenseerib võistlustel saadav emotsioon tehtud kulutused. Ma ise olen küll selles suhtes kindlasti kõvasti plussis- vaatamata sellele, et olen aastaid lisaks enda kuludele ka ühe noorsportlase kulud kinni maksnud.
Tegelikult sõltub kogu EPL strateegia sellest, mida EPL liikmed soovivad. Kui järgmisel aastal tehakse ettepanek, et EPL võiks tagada tasuta osalemise võistlustel kõigile huvilistele, siis on ka see võimalik. Lihtsalt tuleb oma soovid läbi mõelda, reklaamida, leida toetus liikmete hulgas, kate eelarvele jne. Igaastasel üldkoosolekul, kus kinnitatakse ka järgmise hooaja eelarve, on kõik sellised ettepanekud oodatud. Veelgi kindlam on oma soove, visioone jne. realiseerida EPL juhatuse liikmena. Ainus probleem sellisel juhul- ei saa enam küsida:"Miks EPL midagi ei tee?"
No comments:
Post a Comment