Dahab 2010, II

Kuues päev.

Täna on siis jälle kõva tuulega päev, hommik algab 5,8 RS ja 92 slallikaga. Umbes tunni jagu, siis juba väikeste asjadega 5,0 Zone ja 84 Freestylewave. Tuul on väga pagiline ja kalda all on teda vähevõitu. Taga “speedys “ tahaks veel väiksemaid asju, aga ei viitsi kaldale vahetama minna, sinna saamine on päris väsitav. Pärast lõunat veel paar tundi 4,7 ja sama laud. Lõppkokkuvõttes väga lahe päev.

Viimane päev:

Hommik algab jälle varakult, üheksast oleme klubis. Hommikul on väga hea ühtlane slallituul, siiski vaid suurematele asjadele- 8,5 V8 ja 122 laud. Sõidame Aini ja Rainiga “speedys”, kõigil on suu kõrvuni. Pärast lõhikest joogipausi lähen veel peale, paar tundi lähevad samade asjadega kui lennates. Kella ühe paiku näen päästeplatformi juures tuttavat pilti -slalli start, umbes 15 purje! Sõidan neile järele, rada läheb umber metallpoi tagasi päästeplatformi juurde (kes on Dahabis käinud, need saavad aru). Rada on sellise kursiga, et esimene ots on allatuules ja tagasi kõva krüss. Finishisse saamiseks tuleb teha paut- meil Eestis poleks vist selline rada mõeldav, seda nuttu, et nii slalli ei sõideta ei jõuaks ära kuulata. Aga tegelikult on päris lahe.

Selgub, et Club Dahabis toimub mingi Brittide slaalomi koolitusnädal ja selle raames seda õppe-võidusõitu peetaksegi. Stardid lähevad umbes 15 minuti tagant, kokku saame 5 starti. Sõitjad on erineva tasemega, osad päris kiired vennad. Kuna mul stardikella pole, siis stardin teiste järel, minu kiirus on päris hea, saan esimese otsa alati kätte. Päris esimene pole üheski sõidus, aga teised, kolmandad, neljandad kohad. Lõpuks olen päris läbi, kaldale jõuan pärast kahte. Kokku siis seega 5 tundi puhast sõiduaega. Otsustan lõpetada, kuigi puhub väga hea sõidutuul. Õhtul tõuseb torm, punane udu katab lahe sest kõrbeliiv lendab mere kohal. Homseks prognoositud tuul on kohal, aga siis oleme kahjuks juba kodus.

Dahab 2010 nädal mõnusat suve

Andrese kirjutisele väike täiendus ka minu poolt.


Ilm on siis suurepärane ning vanajumal on õnnistanud meid korraliku surfiilmaga. Kõik päevad oleme saanud sõita, neist kaks päeva olid ülikõvad alla 5m2 ilmad. Ka viimasel päeval sai suurte asjadega mõnusalt kogu päev sõita. 120 RDD custom slallikas ja 8,5 EZZY olid just parajad. Peab tunnistama, et laenutustes on väga hea varustus ja ka Hilton on oma kvaliteedis suure hüppe edasi teinud. Sõbralik keskkond ja suurepärane toiduvalik. Eriti oluline aga hea reisiseltskond.


Täna käisin merel ka pisitütre Heleriga. Tundus, et ta sai ka väikese surfipisiku külge. Suur laud ja 2m2 puri olid enam vähem sobilikud. Saatsin ja julgustasin teda kogu aeg paari meetri kauguselt. Siis kadus ka hirm mere ees, kuigi talle jäi vist arusaamatuks, miks peab kaldale saamiseks kõigepealt merele sõitma?
Läbi paari kukkumise ja pisarate oli tulemus suurepärane. Kaldale ujumise asemel suutis ta purjet ja kurssi hoida ning sõitsime koos võidukalt peale paari pikka krüssamist kaldale. Kui vähe on õnneks vaja! Tänud siinkohal Papale, kes talle Surfilaagris esimesed veetunnid ja põhitõed selgeks õpetas.



Kokku olin seitsmest päevast 6 veepeal ning iga päev 2-3h pidevat sõitu. Ain oli lausa iga päev merel ja arenes silmnähtavalt iga päevaga edasi. Viimasel päeval tuli veetunde kokku 4,5. Kuidagi ei tahtnud lõpetada. Tulemuseks rakkus käed ja rammestus kehas.
Loodan, et ka Eestis ei ole suvi enam kaugel, või kuidas?

Rain&co.

Lurpak, my friend

Viies päev:

Kõik on jälle endine, kõht on täis ja tuul puhub. Läheme veele, kahjuks siiski suurte asjadega- 122 ja 8,2. Saame sõita umbes tunni jagu glissis, siis veel pool tundi kohati glissis ja lõpuks ootame veel platformil tuult. Aga tuult täna enam ei tule.

Enne veele minekut vaatan siis alaliigi trimmi ja ka tänane puri on vähe peale tõmmatud. Mastijalg on õige pikkusega ja seega juba visuaalselt on selge, et julgelt peaks 3-4 senti juurde tõmbama, seletan seda ka laenutuse vendadele. Aga nad ei usu mind, las siis olla, tõmban ise juurde. Siin käivad asjad teisiti ja asjadel on teised nimed. Täna hommikusöögil näiteks küsin võid, kohalik ettekandja aga väidab, et neil seda pole. Leian selle siiski, näitan seda ka ettekandjale. This is not butter, this is lurpak. Lurpak, my friend, lurpak.

www.lurpak.com

Dahab 2010

Esimene päev, 20 märts:

Sel aastal siis jälle Dahabis. Hommikune tsarterlend jõuab Sharm el Sheiki päris varakult, see sobib väga hästi, sest nii saame kell 10 hotelli võtmed kätte ja juba kell 12 oleme vee peal. Rain ja co (Rain perega, Raini vend Ain ja Raivo perega) otsustavad asjad rentida venelaste klubist Vertatoria, aga kuna see klubi pakub RRD asju, siis otsustan Harry Nassi kasuks- RRD asjad on mulle tundmatud, pealegi on Nassil ka slaalomiasjad olemas ja klubi üsna tühi. Seega võimalus, et ilmale sobivad asjad on alati saadaval, on päris suur. Hea märk on seegi, et vaatamata olematule prognoosile, tuul puhub. Umbes 12m/s, auklik, nagu Dahabi termokas ikka. Tagapool veidi ühtlasemalt. Kasutan 5,8 m2 RS purje ja JP 92 liitrist slallikat. Tundub päris hea komplekt. Raini vee peal ei näe, sest ei tea milline on tema puri.

Teisel hommikul puhub ikka tuul. Küll veidi vaiksem, aga ikkagi 7-8 m/s. Proovin siis 122 JP slallikat ja alustuseks 7,2 RS purje, seda on aga kahjuks vähe. Kõige suurem saadaolevatest purjedest on 8,2 kämbriteta (või on seal kusagil ka mõni kämber) puri (vist Hellcat). Seda kahjuks tööle ei saagi. Tundub, et laenutuses on kõik purjed alt vähem peale tõmmatud, kui vaja. Nii ongi kogu aeg see jama, et sätin muudkui trapetsiaasasid, kord ette, siis taha. Aga sellise vähe pealetõmmatud purjega peabki selline jama olema, sest puri ei oma õiget kuju. Kaldale tagasi, et purje trimmida, klubis on olemas ka veel suurem, 9 ruudune puri. Vahetan selle peale ja hakkan ka seda alt peale tõmbama. Kohalik araablane jookseb käte vehkides minu juurde ja ei luba mul midagi teha, sest puri on ju tema poolt rigatud ja täpselt nii peabki olema. Ei viitsi temaga vaielda, ootan, kuni ta korraks nurga taha kaob ja tõmban siis purje alt peale. Viimsed sõidutunnid õige trimmiga on päris head. Ei saa enne lõpetatud, kui olen päris väsinud- 9 ruudune on klubis ainus ja see läheks kohe teiste poolt kasutusse kui kaldale läheksin. Pärastlõunal tuul vaibub.

Kolmandal hommikul puhub jällegi, vastupidi kõikidele prognoosidele. Oleme Aini ja Rainiga umbes 9.15 klubis, peale kõige suuremad saadaolevad asjad (122 laud ja 8,2 puri) ja veele. Saame paar glissi, kui tuul vaibub. Tundub, et tänaseks on kõik, tiksume kalda poole, aga veel enne, kui kaldale jõuame, hakkab korralikut puhuma. Pool tunnikest suurte asjadega, seejärel 7,2 RS ja 122 laud. Selle komplektiga kuni lõunani. Lõunasöögilt tulles valutavad lihased, otsustan toas pisut pikutada. Aga see puhkehetk venib õhtuni, olen saanud mingi viiruse, väike palavik ja kõhulahtisus käivad asja juurde.

Neljas päev. Hommikul on kehv olla, otsustan, et lähen mere äärde pärastlõunal. Kui lõpuks sinna jõuan, selgub, et tuul on just vaibunud. Hommikul olid olnud 100% gliseerivad tingimused- täpselt nagu mul WCs. Õhtul on plekk ja seega võrkpall.

Pada ja katel

Pärnust tuleb ikka ja jälle ärevaid teateid ja ehk peaksid pärnakad isegi Viisitammele tänulikud olema, et see ettenägelik mees lasi Pärnusse üles seada hoiatussüsteemi PAUH. Nüüd oleks hea läbi selle edastada viimaseid rindeteateid, sest Pärnus käib surfisõda: Govorit informbjuro võiste, nasi voiska pod komandovanija marsala Vormana posle slabõh bajov s klubom aljoha vsjali obratno pljas pjarnu, uraa!

Kahjuks seisab PAUH konserveeritud olekus ega tööta, seega peab rindeteateid edastama läbi erinevate surfilistide ja -päevikute. Ja see on ebameeldiv, ei tahaks sellest tegelikult midagi teada. Pole minu asi, mis ettevõttel on õigus Pärnu rannas surfikoolitust teha, ei viitsi isegi sellele mõelda. See aga on käimasoleva sõja tegelik põhjus!

Millegipärast süüdistab Pärnu surfiklubi ka EPLi kõikvõimalistes surfivastastes surmapattudes- alates noorsportlaste arvelt riigilt raha väljapetmisest kuni selleni justkui töötaks kogu EPL vaid selleks, et Aloha saaks Pärnu randa oma telgi üles panna. Pärnu sõjardid peaksid EPL suunatud süüdistusi põhjendama, vastasel korral loll jutt lihtsalt suhu tagasi. Ilmselt ei teeks paha ka asjakohased vabandused. Aga kõvad mehed ei vabanda sest nad ei eksi ja kui on juba sõda välja kuulutatud, siis on vaja ka vaenlasi.

Õnneks saab sõda varsti läbi. Hiljemalt siis, kui avaliku konkursi tulemused selguvad. Suvel kerkib Pärnu randa ka Pärnu surfiklubi keskus, mille juures saab surfikoolitust pakkuda. Eks pärnakad peavad ise otsustama, kas neil on sellist klubi üldse vaja. Kindlasti avaneb selle katuselt hea vaade Pärnu lahele. Aga kui on vaja, siis on hea. Siis peaks vaid jälgima, et ei tekiks olukord, kus klubi pidamisega seotud kulud jäävad klubiliikmete kanda, tulud aga koolituse läbiviijatele. Pärnakatele jõudu klubi püstitamiseks ja haldamiseks

Bacardi Fun, Pärnu 2007. Otsustasime külastada Postipoissi, aga kohalike isadega enne nõu ei pidanud. Järgnenud avaliku konkursi tulemused on näha kõrvaloleval pildil.

ALOHA MAUI

Täna oli viimane MAUI surfipäev. Homme sõidame ära Oahule ja siis järgmine päev algab juba tagasilend. Prognoos tänaseks oli väga hea. Tuleb ikka kinni pidada surfarite vanast tõest, et TARK EI TORMA. Ootasin kella 13.00 ni ja siis läksin uuesti Kihei spotti. Et vältida järjekordselt dushivee joomist ja varustuse puudumist, rentisin reisikaaslastele väikese teise auto, et nad saaksid saare vaatamisväärsustega tutvuda. Terve päevane reis Hanasse oli ka neile olnud huvitav ettevõtmine. Rannas ootasid mind ees juba muhedad, eelmisest päevast tuttavad mehed. Vaatasid ookeanile ja ei kiirustanud kuhugi.

Üks vend rigas üles 5.0 ja läks merele. Sai minema ning ma otsustasin ka et lähen järgi. Rigasin 5.0 üles, lauaks eilne 105 freestile laud. Kalda alt välja aga ei saanud, kuna seal kas vaikis täitsa ära või keerutas nii jubedalt. Lisaks tekkisid eemalt madalikult ka ca 2m lained, mis murdusid just seal , kus üritasin merele saada. ca 30 minutit hulpimist aga minema ei saanud. Ujusin koos kamadega kaldale. Kohalikud ka uurisid, et WAS IT GOOD SWIMING!!!!

Soovitasid, et tuleb lihtsalt natuke veel oodata, kuni tuul stabiliseerub. Ca 1h pärast see ka juhtus. Kalda all hakkas korralikult puhuma ja siis tulid ka Prod kohale. Sõitsin ca 1h, kaldast kaugemal puhus päris kõvasti ja olin jälle kõvas ülepurjestuses. Kuna laud oli aga Weivamiseks liiga suur, siis lõpetasingi läbiväsinuna päeva. Ka käed olid päris katki.

Nautisin vaatasin veel natuke asjatundjate weivamist ja hüppamist. Eriti vahva oli üks hallipäine vanamees, kes tegi kõik võimalikke trikke. Pakun tema vanuseks ca 70.

Rendiasju tagastades soovis tsehhist pärit noormees siia vähemalt kolmeks nädalaks tulla. Peab seda soovitust järgmine aasta tõsiselt kaaluma.

Aloha

Rain

Kihei SPOT MAUI

ALOHA

Täna oli esimene korralik surfipäev. Hommikul jõudsime veel enne tuule tulekut ära käia kohaliku kõrgema vulkaani HALEAKALA tipus. Alates 13.00 nagu kohalikud lubasid, hakkaski puhuma ja tõstis kuni õhtuni välja. Kiheis, Maui saare lõunakaldal tekib põhjatuulte puhul tänu kahele vulkaanilisele mäele ja nende vahele jäävale tuulekoridorile korralik võimenduse efekt nii et kui prognoos lubas 13 knotsi siis tegelikult oli 25 ja rohkemgi. Laenutasin asjad Kahuluist Naishi laenutusest, kus olid väga abivalmid abilised. Andsid lausa 3 purje kaasa + kogu muu vajalik varustus, k.a. trapets. Ka hind 49$ päev on täiest mõistlik.

Rigasin 5,7, lauaks Goya 105L. Alguses tundus isegi natuke vähe ja korraks proovisin ka 6,5, kuid vahetasin selle kohe 5,7 vastu tagasi. Neil siin 6,5 oligi kõige suurem puri! Tuul järjest tugevnes ning ka 5,7 oli palju mis palju, kuid kuna minu reisikaaslased olid auto ja kogu ülejäänud varustusega natukeseks ilusaid kohti läinud vaatama, siis punnitasin sellega, mis oli edasi. Vahelduseks jõin janu kustutuseks ka rannadushi vett peale, sest vesi ja joogid olid autos, mis kuskil eemal.

Kokkuvõtteks aga korralik päev kirjas. Väikesed vesivillid ka kätel. GPS max. kiiruseks sain lainelel vingerdades 43 km/h mis on nende olude kohta rahuldav tulemus. Korra oli ka väike ehmatus. Nimelt olin kaldast ca 0,5 miili kaugusel, kui nägin korraga suuri musti sabasid ja uimesid veest välja tulemas. Selgus, et tegu oli sellel ajal Hawaiile saabuvate vaaladega. Kokku oli neid kolm. Alguses võttis natuke kõhedaks, kuid jibe tuli välja ja sain ilusti kalda poole tagasi sõidetud. Igasugu muid väikeseid tegelasi oli ka mitmeid, kes enda väikest seljauime näitasid.

Eriti aga paneb kadestama hallipäiste surfarite agarus. Pakun, et vanuses 60-70 mõnusaid ja kogenud purjelaudureid, kes väga hästi sõitsid, on siin ikka palju.......

Siin on tõesti MAINE PARADIIS.

Aloha

Rain

Aloha HAWAII Maui

ALOHA
Kuna Tarifale minna ei saanud, siis võtsin ette natuke pikema puhkusereisi. Tervitused maakera teiselt poolelt Mauilt Hawaiilt. Jõdusime reisiseltskonnaga peale nädalast California, Nevada ja Arizona ilusaid kohti ringi sõites lõpuks Hawaiile.
Ilm on ilus ja kuna tuult paaril järgneval päeval eriti ei lubata, siis võtame vabamalt. Siin on imeilus ja väga sõbralik rahvas. Eriti lahe on siin aga loodus ja kliima. Siin on väga siirad ja heatahttlikud inimesed, kellele läheb korda sinu pisimgi mure. seda saab öelda ka kogu seni läbitud USA reisi kohta. Suurim elamus oli muidugi üks kuuest maailma imedest Grand Canyon oma suursuguse . Ja loomulikult trehvasin ma seal kokku eestlastega, kellest üks oli ka nägupidi tuttav võrkpallikaaslane.

Uurisin järgi, mis siis ALOHA kohalikus keeles ka tähendab. Kasutame seda ju ka Eestis surfarite keskel.
See on: rõõmutervitus ja asutuseavaldus sellele, kelle poole te pöördute ja ka "HEADAEGA" rõõmsates ja lugupidavates toonides. Lisaks saadab seda ka eesti surfaritele tuttav käeliigutus pöial ja väike näpp välja sirutatud ja kätt vaikselt liigutades. Ka see on lugupidamise ja rõõmu märk, kus mured tuleb kõik ära unustada. Eriti armas oli seda näha kohaliku Airlinesi stjuardessilt, kui lennukist väljusime ja ta meile ALOHA naerusuul järgi saatis.

Elamise leidsin Kiheis, mis on Maui saare lõunakaldal. Tõsi suuri laineid siin ei ole, kuid seeest on flat ka tugevate tuultega. Imekaunis Sugar Beach Resot esimene korrus, ocian Front View ehk otse rõdult 20m kaugusele otse ookeani on fantastiline elamine.

Rain ja Co

Tiimjahe harjutab ja puhkab Tarifal enne hooaja finaali!

Teisipäeval, 15. septembril startis taaskord Hispaania lõunatipus paikneva Tarifa poole Tiimjahe varustusebuss. Sest Tarifal toimub järjekordne Tiimjahe ja sõprade spordi- ja puhkelaager.

Karavani mahtus ära üle 20. laua ja umbes 45 taglast. Loodetavalt jõuab "Jahe" Tarifale juba reede õhtul.

Kes veel ei tea, kus asub Tarifa ja miks purilaudurid sinna kippuvad, siis vaata siia. Võid lugeda ka eelmise aasta Tiimjahe Tarifa laagri meenutusi siit ja sealt ning mujaltki.

Tiimjahe puhkab ja harjutab Tarifal ajavahemikus 19. septembrist kuni 10 oktoobrini. Kõik huvilised on oodatud, Tarifale kohalesaamine ei tohiks olla probleemiks.

Peale Tarifa laagrit on meil kavas pidada veel kindlasti üks Papaslall etapp. Seega harjutage ja tulge võistlema. Sest nagu vanasõnagi ütleb- nõrgem annab järele!

EST-15 Vanade slalli EM`l

Kohale sõitsime juba reede lõunaks, et võtta osa ka Saksa Windsurf Cupist. Kahjuks või õnneks tuult neile võistlustele ei jagunud. Tagantjärgi mõeldes oleks see võistlus meid vist ikka lõpuks väga ära väsitanud.

Nüüd siis EM-st.
Esmaspäeval siis regamine. Otsustasin üles anda oma suure (125l Manta) ja keskmise (98l Manta) laua. Purjedega polnud probleemi kuna sain kõik oma neli purje kirja panna (8,2 ; 7,6 ; 6,7 ; 5,5 Vaporid)
Teisipäev
Hommikul kiprite koosolek ja peale seda väike koolitus (start, märgivõtmise reeglid jne.) peakohtuniku poolt. Sõidetav tuul tõusis peale nelja ja viiest õhtul aeti starti. Sõidud üsna segased, sest süsteem meile uus. 1 sõit 6-st neljas, teine sõit sõitsin b finaali ja sinna startisin ligi 1,5 minutit hiljem, sest ajasin sõidud sassi. Sõitsin vist kogu päeva 8,2 ja 125 l.

Kolmapäev
Esimeses poolfinaalis 7-s, tulin kaldale kama vahetama ja kohta täpsustama, läks nii palju aega , et oma finaali ei jõudnud. Algul 125 ja 8,2, vahetasin 98 ja 7,6.Teises sõidus poolfinaali neljas või viies, ja finaalis kaheksas, kuid sain disclafi sest ripsasin ühes märgis eesolijat purjega. Algul 98 ja 7,6 vahetasin 125 ja 8,2 . Kolmandas sõidus poolfinaali kaheksas vist ja b finaalis super stardiga teine. Sõitsin mõlemas 125 ja 8,2. Jube vahelduva tuulega päev, aga kokku 15-s mis polegi nii masendav.
Neljapäev
Esimeses sõidus vist neljas ja finaalis peale kahte valestarti (mitte minu) eelviimane, ehk 8-s, mõlemas 125 ja 8,2 . Teises sõidus hullud heinad rajal, napilt oleks ühe laua ära retsinud (pani täis kiiruselt otse ees katapuldi) kohta ei tea, sest triivisin külg ees üle finiši liini hull põõsas uime taga. B- finaalis korralik sõit ja kolmas koht, ehk 15-s, mõlemas sõitsin 125 ja 8,2 . Kolmandas sõidus tuul tõusis umbes 12ms kanti. Hakkasin suurte asjadega starti minema, kuid õige pea sai asi selgeks, mis liig see liig, õnneks jäi aega kamad ringi pista. Poolfinaalis napilt seitsmes ja B finaalis teine, eriti magus oli see, et viimase tsaibiga sain konkurendile alla ja kõrvale ja kuna viimane ots oli julmalt allatuult sain tast kiirusega mööda. Sõitsin 98 ja 7,6 . Neljas sõit tehti nn. Full heat finaal, ehk kõik korraga stardis (25 meest). Start hea kuni kolmanda märgini (11-s koht) kus sõitsin tsaibi keerates täie lauluga mingisse lainesse kinni nii, et lendasin üle nina. Kuni asjad kätte sain oli rong läinud, lõpuks 18-s. Sõitsin 98 ja 7,6 .
Väga raske oli kama valida kuna puhus poolviltu üle maa ja polnud aru saada palju distantsil puhub, päeva lõpuks peale 8-t sõitu 14-s.
Reede
Kaks korda aeti merele, mõned noorte poolfinaalid ja üks vanade poolfinaal sai sõidetud. Meie poolfinaalis start õnnestus väga hästi, olime vist kolmekesi täpselt liinil, ka sõidus polnud väga suurt kiiruse vahet teistega, kuid kahes tsaibis õnnestus kahel sakslasel mööduda, (uskumatu kuidas saab nii vaikse tuulega glissis tsaibi visata ja veel üsna väikese raadiusega) lõpuks seitsmes, kuid finišis selgus, et sõit on katkestatud, ilmselt ei puhunud piisavalt. Sõitsin 8,2 ja 125
Laupäev
Täna puhus maatuul ja üsna kõva, hommikul 5-10 ja õhtul 5-15 ms. Hommikul siis kõigepealt eile pooleli jäänud poolfinaal, kus jäin seitsmendaks, aga b-finaal õnnestus võita, ehk siis 13-s. Sõitsin 125 ja 8,2 Teises sõidus oli tuul tõusnud ja võtsin 98 ja 7,6. Poolfinaalis see kama valik ennast õigustas, ehk vist 4-s. Finaali ajal aga otsustas tuul mitte puhuda ja uppusin korralikult selle kamaga. Lõpuks 11-s koht. Järgnes väga vaevaline kaldale punnimine (väga puhangulise maatuulega u. 1,5 km) mis võttis viimasegi jõu ja käed ei tahtnud enam midagi kuulda surfamisest. Jõudes kaldale tuli viie minuti pärast teade, et poole tunni pärast on veel üks start, seekord vanad kõik koos ja noored kahes suures heatis. Tagasi merele suurte asjadega (125 ja 8,2) kannatama. Tuul oli kohati vaikne ja kohati ikka väga vali, nagu maatuul ikka. Start oli hea, esimesel sirgel läksid liidrid oma teed, mingis märgis pudistasin korra ka purje vette ja kaks meest pääsesid mööda, aga lõpuks õnnestus kõiki oma konkurente edestada ja hea 8-s koht saada. Päeva lõpuks üldkoht 13-s. Õhtul grill ja rockkontsert.

Pühapäev
Hommikul natuke ootamist kuni tuul tõusis ja kuni saksa ässa (Flessner) filmiti. 12 paiku vette ja kõigepealt noorte sõidud. Ootasime kaldal ja üritasime nuputada, palju rajal tuult on (rada asus u. 1,5 km. rannast allatuult ). Info rajalt tuli väga vahelduv, aga tundus, et tuul tõuseb. Kuna eriti midagi kaotada polnud otsustasin proovida suurt (125) lauda ja 7,6 purje deb 38 uimega, et mitte korrata eilset viga ja minna maatuulega peale väikeste asjadega lootuses, et tuul ei vaibu. Kuid täna tuul ei vaibunud, vaid muudkui tõusis. Poolfinaalis sain taas hea stardi ja vist esimeses märgis kolmas, aga viimases märgis kaotas uim poole pöörde pealt pidamise, tulemuseks kukkumine ja koht B-finaalis. B finaalis püüdsin asju rahulikult võtta ja saagu mis saab kukkumisi vältida mis polnudki nii lihtne sest puhus kuskil 14-16 ms ja rajal oli päris tihe u. 0,7m ristlaine. Lõpuks b-finaali kolmas, mis andis 15 koha.
Üldkokkuvõttes 13s mis polegi nii paha esimese suurema võistluse kohta.
2010 aprillis oodatakse meid Prantsusmaale taas osalema.
Ekstratänud Jahedatele Kent, Karmo ja Rain kes toetasid ja Pearule Pärnu Surfiklubist, kes küüti ja peavarju pakkus.