Tuesday, July 1, 2014

ERGAV KÕRBEPÄIKE


Annika palus mind endale appi PWA Turkmeenia etapile. Mõeldud-tehtud, mõtlesin, et aitan tal siis purjesid rigada ja samal ajal vaatan head showd. Praegu tundub, et olen saamas ise osaks selles suures shows,  mis siin Karakumi kõrbes, Kaspia mere ääres lahti läheb.

Võistlus toimub siin esimest korda, Yelkeni jahtklubis. Kohas kus Turkmeenia president näpuga näitas, et siia saagu sadam, ja nüüd ongi nafta- ja gaasirahade toel ja kinnisvarafirma korraldusel siia keset kõrbe kerkinud mitmest hotellist ja sadamast ning veespordikeskuset koosnev kuurort. Sajad töölised siluvad liiva, rullivad lahti vaipu, värvivad asfalti ja teevad liivaskulptuure- juba teist korda, sest tänane liivatorm viis eelmised minema. Pealtvaatajad puuduvad, sest kuurortis suvitajaid pole- kes see ikka siia, Karakumi kõrbe, liivatormi sisse, keset kõige soojemat aega (eile oli varjus +34) omast tahtest tulla tahaks. Selle eest hoolitsevad "vabatahtlikud"- tudengid, kes siia varakult kohale on toodud, et õigeaegselt kätte saada juhised sobivaks käitumiseks. Juhuslikult jäin kuulama neile peetud venekeelset loengut sellest kuidas siin, maailma parimas veespordikeskuses on kõik tehtud pealiku viljastavate näpunäidete järgi. Homme on siis see suurpäev kui Ta Ise kohale saabub.

Kuidas siis mina selle kõigega seotud olen. Nimelt on siin kõik kohaletulnud akrediteeritud kategooriatesse, korraldajaile vist tundus, et ka mulle sobib kõige paremini windsurfer (caddy või lapsevanema kategooria puudub). Ja nii peaksin ka mina homme kell 7.30 minema instruktaazhile, seljas korraldajate antud T-särk, kui selgub, mis kell pealik täpselt kohale jõuab. Nimelt peab Ta avamisel kõne ja siis suure spordisõbrana vestleb surfaritega - kusjuures surfarid peavad seisma rivistatult- kõige ees maailmameistrid ja siis kõik ülejäänud vastavalt teenetele ja saavutustele riburadapidi järgi. Kohe peale seda peaks surfarid siis tormama vette ja presidendi ees umbes poole tunni jagu meelehetlikult sõitma. Koos lohesurfarite, optimistide, jetimeeste ja lendavate delfiinidega jne. See kõik kõlab lausa uskumatult- aga ma olen tegelikult väga sarnases kohas umbes kakskümmend viis aasta tagasi olnud-peaaegu kaks aastat. Ja nii on see paberile kirjutatud ja just nii seda ka täna presenteeriti. Ma ei kujuta ette, kas tõepoolest on üks PWA etapp sellist hinda väärt. Tundub, et selles kahtlevad ka paljud teised - Rossil juba kõht valutas ja sakslased uurisid PWA reeglitest, kui suur on trahv, kui kohale mitte ilmuda (võistluste ajal on kohustuslik viibida võistlusalas ja selle reegli rikkumine on täpselt hinnastatud). Ootan huviga!

Selle show maksab kinni kinnisvarafirma oma rahadest, heast tahtest  ja suurest armastusest spordi vastu. Kõlab uskumatult, ja eks igaüks ise võib ette kujutada, kuidas korralduskulud tagasi tulevad  (eriti need kes mäletavad nõuka aega, kes ei mäleta võivad Villu Reiljanilt küsida). Ei usukski kui ei teaks ühte teist üritust, mida peaaegu tasuta on korraldatud kuni viimase ajani.

Kas Awazast saab ka hea sõidukoht- raske öelda esimese kahe päeva põhjal. Kõrbest tulev maatuuleke saab rannal kõva võimenduse. Esimesel päeval oli tuul päris tugev side-off ja keerutas ning pagitas 0-15m, täna oli eriti kõva ja otse maalt- koos liivatormiga, kus nähtavus oli umbes 40 meetrit. Olud olid nii ekstreemsed, et merele keegi ei läinud. Võistluste ajaks on ennustus väga kehv, tuul keerutab 360 kraadi ja puhub enamasti hommikuti. Juba räägiti, et kirprite koosolekud tulevad vist hommikul kell 6.  

Loodetavasti läheb postitus läbi. Bloggeri vaatamine on kinni pandud, aga saan üles laadida. Samuti  on suletud Facebook ja muud ohtlikumad internetilehed. Vot nii käib meil siin elu keset Karakumi kõrbe!





No comments: